| |
Naise võtmisest.
|
|
|
|
2 |
Vaatke vennad ilma sees, mehe poeg nääb nõnda
|
|
|
|
3 |
Naisi võttes silma vees, saate häda tunda
|
|
|
|
4 |
Olin omal noorel heal, võtsin vana naise
|
|
| |
pag. 118
|
|
|
|
6 |
Pärast päeva kolme ajal, teise meel lõi teise.
|
|
|
|
7 |
Raske oli päeva kolm, abielus olla.
|
|
|
|
8 |
Siis ju kippus riid kui tolm, meie peale tulla.
|
|
|
|
9 |
Süda kurb ja tüdinud, jooksin surnuaeda.
|
|
|
|
10 |
Surma järel küsinud, pia sain tend leida.
|
|
|
|
11 |
Armas surm ma palun sind, näita oma tehti.
|
|
|
|
12 |
Vana naine vaevab mind, päästa temast lahti.
|
|
|
|
13 |
Koju minnes leidsin ma, vanamoori surnud.
|
|
|
|
14 |
Surm ju oli rutuste, teda ära murnud.
|
|
|
|
15 |
Matjatele ütlesin, kandke kirstu süles.
|
|
|
|
16 |
Sõitke tasakeste ka, muidu ärkab üles.
|
|
|
|
17 |
Oli kirst ju haua sees, hüüdsin andke mulda.
|
|
|
|
18 |
Pärast rõõmu silma vees, maksan ma teil kulda.
|
|
|
|
19 |
Seda viisi rutuga, vanamoor sai maetud.
|
|
|
|
20 |
Haud ka rõõmu nutuga, kividega kaetud.
|
|
|
|
21 |
Pärast matmist päeva kolm, kuulsin lese nime.
|
|
|
|
22 |
Mõtlesin suur on maailm, kas see pole ime
|
|
|
|
23 |
Kuidas mõtlesin tegin ka, võtsin noore naise.
|
|
|
|
24 |
Unustasin korraga, vana maetud vaese.
|
|
|
|
25 |
Hädaga sai nädal täis, polnud jälle nalja.
|
|
| |
pag. 119
|
|
|
|
27 |
Noorik kui ta kanda võis, andis mutsu selga.
|
|
|
|
28 |
Olin sant ehk olin hea, mis ma iial tegin.
|
|
|
|
29 |
Peksa sain ma iga pääv, tulist vaeva nägin.
|
|
|
|
30 |
Olen surma palunud, ta mul võttis kosta.
|
|
|
|
31 |
Saab see naine salvanud, küll siis jõuan päästa.
|
|
|
| |
|