ekms801024900II
Saaremaa — Pöide
Nolcken, N.
1879
| Kui peiu vägi pruudi majase tuleb laulvad pruudipoolsed nenda vastu. - | ||||
| 2 | Kust nee võõrad meile tulnud? | |||
| 3 | Kust see sae on sisse saanud? | |||
| 4 | Meil oli õues kolmi vahti, | |||
| 5 | Üks oli väravate vahti | |||
| 6 | Teine oli põlluvahti | |||
| 7 | Kolmas hoolas ustevahti! - | |||
| 8 | Uinunud meie ustevahti, | |||
| 9 | Väsinud väravate vahti, | |||
| 10 |
Põntsa1 = tukkuma jäänud põlluvahti,
|
|||
| 11 | Lasknud sae salaja tulla. - | |||
| 12 | Sae pole salaja tulnud | |||
| 13 | Sae tuli õue õigusega. | |||
| 14 | Ma mõtle sae saksalase, | |||
| 15 | Jo väe Vene vägeda; | |||
| 16 | Sae oli oma sõsara, | |||
| 17 | Vägi oli oma väimehe! | |||
| 18 | Pissi, pissi peiukene, | |||
| 19 | Piss' peiupoisikene, | |||
| pag. 250 | ||||
| 21 | Pissi omad kimbelid pidage, | |||
| 22 | Tasa oma alli tantsitage: | |||
| 23 | Et naad'p sõtku meie sülda! - | |||
| 24 | Meil on süllad sibulista, | |||
| 25 | Pooled sillad porgandista; | |||
| 26 | Meie mehed pole sillasepad, | |||
| 27 | Me toome Soomest sillassepad | |||
| 28 |
Pärnust2 (Pernau) toome paade panijad
|
|||
| 29 | Liibust kivi liipijad. - | |||
| 30 | Meie mehed on meremehed, | |||
| 31 | Meremehed, metsamehed, | |||
| 32 | Kanged kalapüüu mehed, | |||
| 33 | Laeva aerude arijad, | |||
| 34 | Paadi parraste panijad, | |||
| 35 | Laeval laua laksutajad! - | |||
| 36 | Peiupoiss, minu vennikene; | |||
| 37 | Aa oma obu toa edeje, | |||
| 38 | Raba oma rauda räästaesse; | |||
| 39 | Tule maha tulise seljast, | |||
| 40 | Karga maha kõrvi seljast. | |||
| 41 | Saa-vana, mees vanema, | |||
| 42 | Aa oma tõlda toa edeje, | |||
| 43 | Saada omad saapaed murule, | |||
| 44 | Kuldakannuksed karele; | |||
| 45 | Tule siis meie tubaje, | |||
| 46 | Mahu siis meie majasse. - | |||
|
1
= tukkuma 2 (Pernau) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 35, 685/8 (417) | 39 % |
|
| EÜS VI 619 (1) | 34 % |
|
| H II 35, 789/90 (458) | 28 % |
|
| H II 35, 769/70 (449) | 28 % |
|
| H II 35, 747/50 (440) | 27 % |
|
| ERA II 171, 740 | 26 % |
|
| ERA II 304, 393 (1) | 21 % |
|
| E 42595 (22) | 21 % |
|
| ERA II 254, 104 (3) | 19 % |
|
| H I 4, 587/8 (1) | 18 % |
|
| H I 4, 588 (2) | 16 % |
|
| E, StK 35, 15/7 (17) | 15 % |
|
| H I 4, 274/5 (11) | 14 % |
|
| H, R 1, 137/8 (1) | 13 % |
|
| H, R 1, 50 (6) | 13 % |
|
| EKmS 8° 1, 315/6 (3) | 12 % |
|
| ERA II 260, 179/80 | 11 % |
|
| H I 3, 115 (11) | 11 % |
|
| E, StK 42, 227 (5) | 11 % |
|
| EKmS 8° 1, 317/8 (4) | 10 % |
|