ekms801025900VI
Saaremaa — Pöide
Nolcken, N.
1879
1 | Juba see õhtu õuedesa, | |||
2 |
Ämarik on akenusa1 (Fenster) ,
|
|||
3 | Pime pistandi vilusa, | |||
4 | Vidune toa esine, - | |||
5 | Ikka nee võõrad meie toasa. | |||
6 | Akkame neilt küsima, | |||
7 | Mis nee võõrad meile tulnud. | |||
8 | Tulite meilta tulda viima? | |||
9 | Või tulite meilta vetta viima? | |||
10 | Tuletooja'p seisa toasa, | |||
11 | Veeviija'p viida aega! - | |||
12 | Akkage meilt minema, | |||
13 | Akatse ära ajama, | |||
14 | Pere pannakse pailuksi! - | |||
Peiu poolt vastu paludes. - | ||||
16 | Linnukeised, langukeised, | |||
pag. 260 | ||||
18 | Oh meie uued ommakeised, | |||
19 | Sula suised sõbrukeised; | |||
20 | Ärge pange meid pahaksi, | |||
21 | Ärge võtke meid vihaksi; | |||
22 | Me pole tulnud tulda viima, | |||
23 | Ega pole tulnud vetta viima; | |||
24 | Me tulime tugida saama, | |||
25 | Aeti meid abi paluma, | |||
26 | Vana emale abiksi, | |||
27 | Käsivarrele varuksi, | |||
28 | Jalatalla tarviduseks. | |||
Pruudi poolt vastu. | ||||
30 | Muidu olete meile tulnud, | |||
31 | Meil pole teile midagi anda, | |||
32 | Meie neidu pole kodugi, | |||
33 | Ta oli homingu usina, | |||
34 | Enne valgeda varane, | |||
35 | Võttis nee kuldised kõrendid, | |||
36 | Hõbedased ämlikeised, | |||
37 | Vaskised veeraandad. | |||
38 | Ta läks kault vetta tooma, | |||
39 | Vennale eg' palet pesta, | |||
40 | Siis kuulis peiu pilli ääle, | |||
41 | Ja kuulis sae sarve ääle, | |||
pag. 261 | ||||
43 | Peiu mõõkade mürina, | |||
44 | Peiu valjaste valina; | |||
45 | Viskas nee kuldised kõrendid, | |||
46 | Õbedased ämlikeised; | |||
47 | Siis tuli joostes kambriese, | |||
48 | Võttis eg' võtmed varna otsast, | |||
49 | Siis läks joostes aida juure, | |||
50 | Keeris eg' lahti oma kerstu luku, | |||
51 | Lõi eg' lahti laeka luki, | |||
52 | Kabis oma kambsa kaineluse. - | |||
53 | Värav oli väinale valada, | |||
54 | Põõsas oli põllale pugeda | |||
55 | Valas eg' vaheaida kauda, | |||
56 |
Sirkas2 lauf sihipeenrud kauda,
|
|||
57 | Ja seda sirged silda mööda. | |||
58 |
Rapsis3 schnell rannaääri mööda
|
|||
59 | Sääl olid uisud ootamaies, | |||
60 | Laevad lastisa minemaie. | |||
61 | Paadid olid kõrvas paarikaupa; | |||
62 | Ta läks murreldes Muhuse, | |||
63 | Kõveriti läks Kõinaste poole, | |||
64 | Üle vete Hiiumaale, | |||
65 | Kura kurkus korra kuuldud, | |||
66 | Pernu jõõl pesnud paleta, | |||
67 | Lihulas ta võtnud leiba, | |||
68 | Riigas ta riide ajanud. | |||
69 | Saemehed mehikeised | |||
pag. 262 | ||||
71 | Saenaesed naisukeised | |||
72 | Saetüdrukud sõsarad, | |||
73 | Saepoisid, pooled vennad, | |||
74 | Kui te tahate taga ajada, | |||
75 | Pange siis lakid laevusiksa, | |||
76 | Naised põlled purjusiksa, | |||
77 | Põllepaelad köisisiksa. | |||
78 | Siis pange sõrmed sõudamaie, | |||
79 | Minge siis oma otsimaie | |||
80 | Siis minge murreldes Muhuse | |||
81 | Üle vete Hiiumaale. | |||
Peiu poolt jälle vastu: | ||||
83 | Linnukeised, langukeised | |||
84 | Oh meie need omakeised | |||
85 | Mis teie muidu kiitelete | |||
86 | Oma aega viitelete. | |||
87 | Muidu on teil Muhu jutud, | |||
88 | Kõveriti Kõinaste jutud | |||
89 | Ilmaaega Hiiumaa jutud; | |||
90 | Neidu pole kohegi läinud, | |||
91 | Neidu oitse oonedese, | |||
92 | Peetse piimakambirese, | |||
93 | Viina-aamide viluse, | |||
94 | Õllevaatide õlula, | |||
95 | Saiatannide tahaje. | |||
pag. 263 | ||||
97 | Kui meie taane tulime | |||
98 |
Kui me taras4 tares tantsime,
|
|||
99 | Siis ta oli taras tantsimasa; | |||
100 | Kui meie leeris lippasime, | |||
101 | Siis ta oli leeris lippamasa. | |||
Pruudi poolt vastu kahetsedes. | ||||
103 | Oh vaene vana emada, | |||
104 | Mis sinul kasu kasvatamisest? | |||
105 | Ära nemad viivad meie virve! | |||
106 | Talutavad meie taime! | |||
107 | Kui sina tütart kasvatasid, | |||
108 | Kasvatasid kaunitasid, | |||
109 | Oidsid tulesta, oidsid veesta, | |||
110 | Keelsid keevast katelusta, | |||
111 |
Ehitasid, epitasid5 zum Schluss noch zurechtlegen. ;
|
|||
112 | Kui läksid metsa heinamaale, | |||
113 | Siis viisid enesega heinamaale, | |||
114 | Panid teda paupõõsa ääre; | |||
115 | Sa panid hormi hoidijakse | |||
116 | Rohuladva laulejakse, | |||
117 | Kasteheina kaitsejakse. | |||
118 | Kui läksid põllale õsuma, | |||
119 | Siis viisid põllega põllale, | |||
120 | Panid teda parmaste vahele, | |||
121 | Peutäide keske'ela. | |||
pag. 264 | ||||
123 | Kust sa tundsid tuule puhuvada, | |||
124 | Senna taale varju valmistasid; | |||
125 | Kust nägid pääva paistavaida, | |||
126 | Senna linad lautasida. | |||
127 | Mõtlid ollad oma heaksa, | |||
128 | Tullad omal tugiksida, | |||
129 | Käsivarrele varuksida, | |||
130 | Jalatallu tarvidukse! - | |||
131 | Tugi on selle kes pole tunnud. | |||
132 | Abi on selle kes pole aitnud! - | |||
133 | Oh minu noori sõssekeine, | |||
134 | Kui hakkad kodond minema | |||
135 |
Ekkima6 schluchzen jääb heinavälja
|
|||
136 | Seda eg' heada niitajada, | |||
137 | Lustist loovõttajada, - | |||
138 |
Soiguma7 säufzen jäävad suured põllud
|
|||
139 | Seda eg' heada kündijada, | |||
140 |
Nutma tükid8 Steinstück nurgelised9winklich ,
|
|||
141 | Rutust rugileikajada! | |||
142 | Oigama jäävad odrapõllud | |||
143 | Hoolast odraõsujada | |||
144 | Pärist pääda noppijada! - | |||
145 | ambuma jäävad isa härjad, | |||
146 | ambuma jäävad ema lehmad, | |||
pag. 265 | ||||
148 | Seda eg' heada söötijada; | |||
149 | Seda eg' heada jootijada, | |||
150 | Läbi eg' lati laskejada, | |||
151 | Kõlgaste kõlistajada. | |||
152 | Hirnuma venna hobused | |||
153 | Seda eg' heada söötijada; | |||
154 | Sulbitoori tõstijada, | |||
155 | Kallist kaeraandejada; | |||
156 | Peene heina pillujada. | |||
Peiu poolt vastu. | ||||
158 | Me oleme söönud, me oleme joonud, | |||
159 | Oleme olnd teil hulga aega, | |||
160 | Meie meel on teele minna, | |||
161 | Aeg on arvatud rajale. | |||
162 | Juba see sõõla seisab sõrvi, | |||
163 | Vankrid vaatvad valge poole. | |||
164 | Juba kuu koja kohala, | |||
165 | Tehke eg' ruttu pruudipoolsed, | |||
166 | Saatke valmis, saaks minema! - | |||
167 | Tee on pitka ja pimeda, | |||
168 | Väli on laia ja lageda, | |||
169 | Põllud suured, nee kivised, | |||
170 | Paad on paksud patermised | |||
pag. 266 | ||||
172 | Kolmest metsast meil läbi minna. | |||
173 | Üks oli metsa kase metsa, | |||
174 | See on meie neiu metsa; | |||
175 | Teine metsa tammemetsa, | |||
176 | See on meie meeste metsa; | |||
177 | Kolmas metsa lepametsa, | |||
178 | See on meie naeste metsa. | |||
Pruudi poolt leinavad. | ||||
180 | Nutke mehed, nutke naesed, | |||
181 | Nutke meie neiud noored, | |||
182 | Neidu nutab kamberise, | |||
183 | Ta on mustas mureriides, | |||
184 | Ta on leitis leinariides, | |||
185 | Ta on allis mantelisa, | |||
186 | Ta tahab ära taganda, | |||
187 | Ta kässib kihlad kätte anda, | |||
188 | Pandid panna laua pääle, | |||
189 | Sõrmused süle söösta10, | |||
190 | Ta tahab olla isa kodu, | |||
191 | Isa kodu, ema kodu, | |||
192 | Oma virge venna kodu. | |||
Peiu poolt vastu. | ||||
194 | Kudas ta tohib ära taganda, | |||
pag. 267 | ||||
196 | Kudas tohib kihlad kätte anda, | |||
197 | Pandid panna laua pääle, | |||
198 | Kaup pole tehtud kõrtsimaale, | |||
199 | Ega pole tehtud kerguteele, | |||
200 | Pole tehtud teuvalla seassa, | |||
201 | Kaup on tehtud isa toasa, | |||
202 | Isa toasa, ema toasa, | |||
203 | Venna virve kamberisa. | |||
Pruudi poolt. | ||||
205 | Ära te viite meie virve, | |||
206 | Talutate meie taime, | |||
207 | Vennakeste veerelikeise! | |||
208 | Viige, viige mis te viite, | |||
209 | Saage, saage, mis te saate! - | |||
210 | Meil pole viimik viidavase, | |||
211 | Ega pole ainik antavase, | |||
212 | Pesapõhi pole pillutavase, | |||
213 | Meil on neidu veel koduje, | |||
214 | Taime taga kasvamasa, | |||
215 | Tõru eg tamme tõusemasa, | |||
216 | Kurvaks'p jää küll meie kohta. | |||
217 | Mullu meil lindis musta lindu, | |||
218 | Ammu meil lindis halli lindu, | |||
pag. 268 | ||||
220 | Mõtlime valeks minevad, | |||
221 | Nüüd lööb tõsi olemasa. | |||
222 | Senni oli pere ilusa | |||
223 | Kui olid neidused perese, | |||
224 | Ei es lõppend tuli toasta, | |||
225 | Meeste ilu istme'eilta, | |||
226 | Naiste nali kamberista, | |||
227 | Poiste pulm oli ühtepuhku. | |||
228 | Kui pole neitsid peresa, | |||
229 | Siis lõppeb tuli toasta, | |||
230 | Meeste ilu istme'eilta, | |||
231 | Naiste nali kamberista, | |||
232 | Poiste pulma pole ühtepuhku. | |||
Natuke aega vahet ja laulvad jälle needsamad küsides | ||||
234 | Oot, oot las ma küsida: | |||
235 | Kui teie taane tulite | |||
236 | Kas tõite raudarattaeida? | |||
237 | Ja tõite vaskevankerida? | |||
238 | Kas tõite saal saanisida? | |||
239 | Kas tõite tallista tasasid, | |||
240 | Linalaka latterista? | |||
241 | Või on kõrged kõrvid ruunad? | |||
242 | Ehk oo teil muidu mustad ruunad. | |||
pag. 269 | ||||
244 | Missega te viite meie virve, | |||
245 | Talutate meie taime, | |||
246 | Meie laua lapsukeise, | |||
247 | Meie liiva linnukeise? | |||
Peiu poolt et kõik on toodud: | ||||
249 | Kui meie taane tulime | |||
250 | Siis tõime rauda rattaeida | |||
251 | Ja tõime vaske vankerida | |||
j.n.e. | ||||
werfen 1 (Fenster) 2 lauf 3 schnell 4 tares 5 zum Schluss noch zurechtlegen. 6 schluchzen 7 säufzen 8 Steinstück 9 winklich |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
H II 35, 755/61 (444) | 21 % |
|
H II 35, 678/81 (415) | 19 % |
|
H II 35, 701/9 (421) | 17 % |
|
H II 35, 804/11 (464) | 13 % |
|
ERA II 195, 507 (1) | 75 % |
|
ERA II 17, 204 (137) | 64 % |
|
EÜS VI 622 (5) | 59 % |
|
E, StK 17, 161 (97) | 50 % |
|