eks010039000a
JärvamaaTüri; JärvamaaPaide l.
Kruusberg, A.
1913

Metadata

COL: A. Kruusberg
ID: EKS 1, 39/40
INF_NIMI: Juula Neidoff (snd. Tikker)
LLIIK_YHT: Laulud sõjast ja nekrutist (Nekrutilaulud)
LOC: Türi khk., Väätsa v. < Paide l.
TMP: 1913
TYP: Nekrutilaul
TYP_YHT: Nekrutilaul - ÜLD

Nekruti laul.

    2  Ma lähen linna liisku võtma,
    3  Liisku võtma, sõtta tõt'ma;
pag. 40
    5  Siis sean ennast saksa viisi,
    6  Harin ennast härra viisi;
    7  Viskan viisud, kas sest kahju? -
    8  Musta kuue kuuma ahju.
    9  Soldatist saan saapad jalga,
    10  1
(halli)
ausa halli mundre selga.
    11  Soldatist saan sõjameheks.
    12  Rauast kübara ma pähä.
    13  Läksin linna lossi peale.
    14  Seal minu peada piirati,
    15  Juuksed juureni võeti.
    16  Siis mina hakkan nuttemaie,
    17  Nuttemaie, noosumaie:
    18  Oh minu Juhan, kus minu juused,
    19  Kallis Juhan, kus minu karvad!
    20  Näen mina nurgas nuttemaie
    21  Eidekesi, taadikesi,
    22  Valla vanamoorikesi,
    23  Nutlemaie, noosumaie,
    24  Rõõmu rinnast riisumaie,
    25  Et mina kipun kerve vasta
    26  Vahetama sõjariistu.
    27  Ma hakkan neida noomimaie:
    28  Mees põle loodud lomberdajaks,
    29  Koduõuves komberdajaks,
    30  Ahjuhargi armastajaks;
    31  Mees on tehtud teiste tarvis,
    32  Välja minna vaenu vasta.
Eelmised 8 lehekülge 74 a. Juula Neidoffi, sünd. Tikkeri suust üleskirjut. Laulud kuuldud 12-15 a. vanuses Padula kõrtsis, kus ta onu lapsi õpetanud. J. N. on Põhjakal Peetri khk., Paide v. as. sünd (27.I.1840) 21 a. van. Väätsa kutsarile mehele läinud. Lesk.

1 (halli)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

EKS 1, 137/9 (14) 75 %
EKmS 4° 1, 168 (262) 31 %
ERA II 186, 44 (2) 30 %
H II 12, 51/3 (29) 30 %
EKS 19, 49/50 (58) 29 %
ERM 146, 43/5 (16) 26 %
EÜS X 719/20 (17) 26 %
H III 1, 328/9 (3) 25 %
E 78538/9 (1) 25 %
EÜS XII 567/9 (111) 24 %
H II 11, 743/4 (26) 24 %
EÜS VI 1056 (216) 24 %
H I 5, 427/8 (4) 23 %
ERM 61, 11 (8) 23 %
ERA II 10, 364/6 (8) 23 %
EÜS XI 647 (156b) 23 %
H II 34, 317/8 (19) 22 %
E 57045/6 (2) 22 %
ERA II 5, 323/5 (2) 22 %
H II 34, 512/3 (90) 22 %
ERA II 6, 687/8 (13) 21 %
H, R 7, 67/9 (48) 21 %
E 83105 (1) 20 %
ERA II 306, 297/9 (15) 20 %
H II 74, 330/1 (11) 20 %
H III 27, 297 (1) 19 %
H, Gr. Qu. 141 (7) 19 %
ERA II 299, 466/7 (350) 19 %
ERA II 10, 712/3 (7) 19 %
EÜS IX 1046/8 (157) 19 %
TEM 2, 41 (26) 19 %
EKmS 8&amp;#xB0; 2, 600/1 (14) 19 %
ERA II 3, 312 (2) 19 %
H, R 6, 302/5 18 %
H I 4, 146/7 (19) 18 %
H II 31, 402 (2) 18 %
E, StK 40, 23 (46) 18 %
EÜS IX 467/8 (89) 18 %
EÜS VI 1107/8 (284) 18 %
H II 18, 281 (10) 17 %
EÜS XI 643 (156) 17 %
E 14590 (8) 17 %
EÜS VIII 1934/5 (185) 17 %
H, Peet 396/8 (413) 17 %
H II 59, 699/701 (1) 17 %
H I 5, 256/7 (9) 17 %
ERA II 141, 328/9 (24) 16 %
ERA II 183, 403/4 (1) 16 %
E 7667/8 (11) 16 %
E, StK 3, 84 (1) 16 %
H I 4, 203 (77) 15 %
ERA II 159, 381/3 (22) 15 %
H III 1, 460 (8) 15 %
EÜS VI 1051/3 (211) 15 %
EÜS VIII 1384 (89) 15 %
EÜS VIII 645 (196) 14 %
H II 35, 170/1 (98) 14 %
H II 1, 129/30 (179) 14 %
EÜS III 597 (58) 14 %
H II 37, 515 (68) 14 %
ERA II 141, 231/2 (4) 14 %
E, StK 8, 98 (7) 14 %
E 16702 (1) 14 %
EÜS VI 1442 (119) 14 %
H II 37, 105/7 (9) 14 %
ERA II 266, 151 (356) 14 %
H III 4, 384 (5) 13 %
H III 21, 339/40, 346 (9) 13 %
H II 6, 253/5 (19) 13 %
E A 625 (11) 13 %
E 16829 (13) 12 %
H, Ostrov 102 (42) 12 %
H I 2, 67/8 (15) 12 %
E 60609/10 (6) 12 %
E 56921/2 (7) 12 %
EÜS VI 1165 (65) 12 %
E 54716/7 (13) 12 %
EÜS V 804 (55) 11 %
H II 37, 578 (13) 11 %
ERA II 84, 388/9 (16) 11 %
H, R 6, 177 (5) 10 %
ERA II 7, 260/1 (24) 10 %
ERA II 147, 489 (2) 10 %
H II 38, 212 (2) 10 %