eks0100590000
Järvamaa — Türi
Kruusberg, A.
1877
Eesti mehe kurbtus. ("Eesti mees ja tema sugu") |
||||
2 | Eesti mees ja tema sugu - | |||
3 | Neist ei peeta kuskil lugu; | |||
4 | Kotiriided, viisud jalan, | |||
5 | Kõige muude rahva alam. | |||
6 | Elam' musta suitsu tares | |||
7 | Puuduses ja paljus mures; | |||
8 | Maa ja mets on härra omad | |||
9 | Ammo orjavad jo nemad. | |||
10 | Paronid ja krahvid, vonnid - | |||
11 | Nende majadel on tornid, | |||
12 | Lati otsas siidilipud, | |||
13 | Kaleri peal kullanupud. - | |||
14 | Et nad suure au väärt ise | |||
15 | Ei vaeste vasto armastust. | |||
16 | Taadri aro suureks teevad, | |||
17 | Rasket renti peale pandvad. | |||
18 | Vanad olivad kõik orjad, | |||
19 | Härrad olivad kõik kurjad; | |||
20 | Iga pääv neid paljo peksti, | |||
21 | Emanahka maha kisti. | |||
22 | Koerte vasto vahetavad, | |||
23 | Odavaste ära müüvad. | |||
24 | Kingiti ning, kui ei taha, | |||
25 | Tapeti kui koeri maha. - | |||
26 | Juba aastad seitsesada | |||
27 | Sai see ahastus ja häda, | |||
28 | Kui see riis' ja sugu tuli | |||
29 | Mägede peal enne oli. - | |||
pag. 60 | ||||
31 | Nende uued eloviisid, | |||
32 | Nooled püssid, pitkad piigid, | |||
33 | Mõegad ning ka püssiodad | |||
34 | Teevad eesti rahval hirmo. - | |||
35 | Oh tee päris muri-Jaanid | |||
36 | Eesti rahva vere-kaanid! | |||
37 | Maad ja metsad mõisat teen'vad. | |||
38 | Eesti rahva vaeva söövad. - | |||
39 | Esmalt usku meile anti, | |||
40 | Pärast orjust peale pandi | |||
41 | Siis me jõime nende võrko. | |||
42 | Nii kui näljahundi kurku. | |||
43 | Oh sa kaval ussisugu! | |||
44 | Hirmus oli nende tegu: | |||
45 | Alati nad tegid sõda, | |||
46 | Rahval oli nälg ja häda. | |||
47 | Vene keiser Peeter tuli, | |||
48 | Lossidel siis valo oli. | |||
49 | Tahtsid nemad ehk ei taha - | |||
50 | Vene suurtükk lõi neid maha. | |||
51 | Üks kord selle häda ajal | |||
52 | Kuuldi Volga jõe rajal, | |||
53 | Et on tühja maad seal saada, | |||
54 | Elada ning asutada. | |||
55 | Eesti vennad tahtsid peasta | |||
56 | Orjaikkest vallal saada. | |||
57 | Lasksid üles kirjutada, | |||
58 | Venemaale ära minna. | |||
pag.61 | ||||
60 | Oh sa kallis aeg mis sündis, | |||
61 | Kui need röövlid vonnid kuulsid, | |||
62 | Et nüüd rahvas ära lähvad | |||
63 | Mõisaorjust maha jätvad! | |||
64 | Pühajärvel oli sõda, | |||
65 | Kes veel mäletavad seda, | |||
66 | Kroonoväge tööle pandi, | |||
67 | Palju vitsu kokko kanti - | |||
68 | Viimne hilp veel seljast kisti, | |||
69 | Eesti rahvast hirmsast peksti. | |||
70 | Kuulge armsad vennad seda: | |||
71 | Igaüks sai viissada-! | |||
72 | Meile seda hirmu tehti, | |||
73 | Paljo rahvast kokko aeti, | |||
74 | Tartu ja ka Võro kreisist | |||
75 | Oli rahvast kõigest paigast. | |||
76 | Keiser sest ei teadnud ühti | |||
77 | Mis seal vonnide poolt tehti; | |||
78 | Sest et vallavalitsejad - | |||
79 | On jo nende omad pojad. | |||
80 | Sellepärast kuuldi juttu, | |||
81 | Et, kes võtab vene usku, | |||
82 | Sellel kroono maad siis annab, | |||
83 | Mõisaorjust ära keelab. | |||
84 | Mõisahirm ja kepivalo | |||
85 | Ajas vene preestri juure. | |||
86 | Nüüd on eesti rahval segi | |||
87 | Mis kõik hirm ja vaesus tegi. | |||
pag. 62 | ||||
89 | Paljo on küll nende sees | |||
90 | Oigamist ja usuviga | |||
91 | Väga suures alustuses | |||
92 | Elavad see usu sees.- | |||
93 | Nad ei tea seda teha | |||
94 | Ega seda kooliks kiita, | |||
95 | Paljo käivad vanas jälges, | |||
96 |
Lautab kirikud ja koolid1 (majad).
|
|||
97 | Hale küll, et õpetajad | |||
98 | On küll meie augutajad | |||
99 | Et me oma pato pärast | |||
100 | Ei sa välja mõisa kärast. | |||
101 | Ritteritega nad söövad, | |||
102 | Ühes lauas kohvi joovad, | |||
103 | See on meie vaev ja vara, | |||
104 | Mis on nemad võtnud ära. - | |||
105 | Hingekarjatseks nad hüüdvad, | |||
106 | Aga rikkaks saada püüdvad; | |||
107 | Kas on keegi kirjast leidnud, | |||
108 | Et on apostlid nõu andnud. | |||
109 | Pühakirja kuulutavad, | |||
110 | Sõna kuulma manitsevad, | |||
111 | Ning kui mõisnik riisub, piinab, | |||
112 | Ütlevad, et jumal nuhtleb.- | |||
113 | Isamaad nad nimetavad, | |||
114 | Meid see peale vannutavad, | |||
115 | Maade issand elab mõisas. | |||
116 | Ma teen tööd et higi otsas. | |||
pag.63 | ||||
118 | Siis kui ükskord ära suren, | |||
119 | Siiski isamaad ei ole; | |||
120 | Vaikne haud, kus mino kantaks | |||
121 | Teise sõbra selga pandaks. | |||
122 | Sealgi meil ei ole raho, | |||
123 | Kui ei maksa kallist raha. | |||
124 | Tulevad need haua kaev'jad | |||
125 | Pildvad välja luud ja kondid. | |||
126 | Riisub magasidki ära, | |||
127 | Kogokonnad' raha vara. | |||
128 | Kroonovõlg, mis keiser kinkis, | |||
129 | Seda ka on ära riisund. - | |||
130 | Nõu on tore, neil on mure, | |||
131 | Vaestel alatus ning häda. - | |||
132 | Nii ka suurem sugu rittrid | |||
133 | Keisri armo kõrval kandvad. | |||
134 | Laidab eesti mees see lugu, | |||
135 | Mis teeb meil see rittri sugu, | |||
136 | Juba kohe sõidab, jahib, | |||
137 | Kambrid, kirsto mööda nuhib. | |||
138 | Laps ning vana võetaks vangi, | |||
139 | Pandaks Tartu linna keldri; | |||
140 | Olgo süüd ehk olemata, | |||
141 | Istu seal kas pagan võta. | |||
142 | Siis ei ole kohtohärral | |||
143 | Aega ise üle vaata, | |||
144 | Millal saavad trahvi maksma; | |||
145 | See teeb häbi neil ning kahju. | |||
pag.64 | ||||
147 | Kohtohärrad saksa sugust, | |||
148 | Kaitsvad oma rittri seltsi. | |||
149 | Talopoega nemad nülg'vad, | |||
150 | Ilma süita vangi pandvad. | |||
151 | Nõnda hirmsast paljo kahju | |||
152 | Teeb see rittri sugu meile, | |||
153 | Õpetajad haugutavad | |||
154 | Ning meil ikka kurja teevad. | |||
155 | Meie armuline isa, | |||
156 | Kaitsja keiser tuleb appi. | |||
157 | Peastke vallal' vaene rahvas | |||
158 | Neist, kes keisril teevad kahjo. | |||
159 | Kõrge keiser, armo tooja, | |||
160 | Kiidetud kõik üle ilma, | |||
161 | Surmani sull' truiks jääme | |||
162 | Ning so ikke armastame. | |||
163 | Veel palun armsaid lugejaid, | |||
164 | Kes ise laulutegijad, | |||
165 | Veel siledamaks vikkida, | |||
166 | Ehk kõlbab pärast trükkida. | |||
167 | Külakelmid karjapoisid | |||
168 | Pildvad iga ühte teise. | |||
169 | Nii on eesti rahva sugu: | |||
170 | Neist ei peeta kuskil lugu. | |||
171 | Vaev ning nälg siin ilmaelus, | |||
172 | Mõis kes teeb ka seda mõruks. | |||
173 | Oh, kui mõisnikud ei oleks | |||
174 | Oleks rahval lustlik elu. | |||
pag.65 | ||||
176 | Ilma aegus paljo nähti, | |||
177 | Kui nad prouad hauda viivad: | |||
178 | Talonaist eest ära viidi | |||
179 | Teise paika aeda toodi. | |||
180 | Sest on just see välja tulnud, | |||
181 | Et see on nii hirmus olnud. | |||
182 | Au ja rikkus on neil ilmas, | |||
183 | Parem osa saab ka muldas. - | |||
184 | Oh, suur jumal seda armo, | |||
185 | Sa viid uhke mulla põrmo; | |||
186 | Sul on abi, sul on jõudo | |||
187 | Enne kui kõik kutsud kohto. | |||
188 | Eesti rahva lambasüda | |||
189 | Teeb ka ise endal häda: | |||
190 | Oma häda väga kaebab, | |||
191 | Oma venda ära salgab. - | |||
192 | Paljo on küll kahju saanud, | |||
193 | Omast varast ilma jäänud | |||
194 | Mõisnikud nad paljaks riisvad | |||
195 | Pärast vangi rauda viivad. | |||
196 | Juhan Maltsvet, see läks Krimmi, | |||
197 | Ei jäänd tee peal kuskil kinni, | |||
198 | Viis ka oma jüngrid ära, | |||
199 | Ei ta kuule Eesti kära. - | |||
200 | Armsad eesti vennad, kuulge: | |||
201 | Oma maale ikka jääge, | |||
202 | Ajage need röövlid ära | |||
203 | Üle Eesti, Liivi raja. - | |||
pag. 66 | ||||
205 | Teineteisel abiks olge, | |||
206 | Kõigest meelest seda püidke. | |||
207 | Ühel meelel seda teha - | |||
208 | Küll siis saate rõõmu näha. | |||
209 | Oh kui nad siis suitsetavad, | |||
210 | Meie kaela pealt siis läh'vad. | |||
211 | Mõistke, võtke suitso teha | |||
212 | Natoke ka kõrvetada. | |||
213 | Tänu meie keisril olgo, | |||
214 | Et ta vaestel näitnud armu. | |||
215 | Juba hoopis teine lugu | |||
216 | Mis on näinud meie sugu. | |||
217 | Au me suurel keisril olgu, | |||
218 | Tuhatkordset tänu tulgu, | |||
219 | Kes on teoorjust keelnud, | |||
220 | Vitsatrahvi vähendanud. | |||
221 | Oh sa vaene eesti sugu: | |||
222 | Küll on kole sino lugu, | |||
223 | Keda rittri sugu piinab | |||
224 | Alati tal nahka kurnab. | |||
225 | Suure rendi raha maksku, | |||
226 | Põllutöö ja mõisakära - | |||
227 | Neid ta peab ära kandma, | |||
228 | Pärast oma naha andma. | |||
229 | Mis nad meil nii hirmsast teevad, | |||
230 | Seda helde keiser näinud, | |||
231 | Kuulnud teoorjust, peksmist, | |||
232 | Ning kõik rohket rendi maksmist. | |||
pag. 67 | ||||
234 | Kui sest röövlisugu hoolib, | |||
235 | Ehk suurt keisri käsku kuuleb, | |||
236 | Hundi kombel, näha peab, | |||
237 | Sööb ning riisub ära jälle. | |||
238 | Lähäb eesti mees siis kohtu, | |||
239 | Seal tal otsitakse rohtu. | |||
240 | Kästaks panna keha põuku, | |||
241 | Seal saab antud sada pauku. | |||
242 | Pärast hullu tempa teevad | |||
243 | Kihelkonna kohtohärrad. | |||
244 | Tartumaal kõik järve järes | |||
245 | Viljandi kreisis mõni krantskoer | |||
246 | Vannub prassib kohtutuas | |||
247 | Nii kui mõni joodik kõrtsis, | |||
248 | Kohtopeeglit teotades, | |||
249 | Keisri käsku hirvitades. | |||
250 | Mis võib talupoeg seal teha | |||
251 | Mine kodu ole rahul. | |||
252 | Hoigab, kaebab oma häda, | |||
253 | Toidab kõhtu, aga nutab. | |||
254 | Mõni kord ka võtab laulab | |||
255 | Eesti rahvas oma lugu, | |||
256 | Kui on tehtud enne aega, | |||
257 | Ehk on teha täna pääval, | |||
258 | Mis teeb meil see rittri sugu, | |||
259 | Kes ei pea patust lugu, | |||
260 | Narrib ära meie neitsid, | |||
261 | Noored mõisa tütarlapsed. | |||
pag.68 | ||||
263 | Mis ma selle laulu sees | |||
264 | Räägin, kuuleb iga mees. | |||
265 | Mis see eesti rahvas vanast | |||
266 | Oli kannud ära vahvast. | |||
Kirja pannud Jaan Limberg . 1877. Ärakiri õige. A. Kruusberg 1913. | ||||
1
(majad). |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
ERM 45, 47/56 | 59 % |
|
H II 14, 599/603 | 59 % |
|
H II 28, 627/36 (1) | 57 % |
|
H II 27, 305/6 (6) | 22 % |
|
E 58288/9 | 21 % |
|
EKmS 4° 1, 277/83 | 18 % |
|
H I 10, 751/3 (1) | 17 % |
|
ERM 100, 36/43 (31) | 16 % |
|
ERA II 29, 73/8 (7) | 15 % |
|
ERA II 180, 564/9 (11) | 15 % |
|
ERM 109, 32/42 (17) | 15 % |
|
EÜS XII 1097/1121 (122 & 123) | 14 % |
|
ERM 146, 35/9 (14) | 14 % |
|
E 42361/8 | 13 % |
|
EÜS VII 2623/25 (1) | 13 % |
|
E 1308/23 | 13 % |
|
EÜS VII 944/50 (3) | 13 % |
|
E 18415/6 | 12 % |
|
EKS 4, 29/39 (1) | 12 % |
|
ARS 1, 851/7 (1) | 12 % |
|
H II 50, 789/98 | 11 % |
|
ERM 87, 1/20 | 11 % |
|
ERA II 11, 21/40 (2) | 10 % |
|
E 44210/3 (182) | 10 % |
|
ERA II 40, 411/4 | 10 % |
|
E 82241 (l) | 90 % |
|
EÜS IX 1289 (59) | 87 % |
|
EÜS V 148 (55) | 81 % |
|
EÜS IV 514 (1189) | 72 % |
|
EÜS IX 233 (22, 23) | 59 % |
|
E 71206 (1) | 55 % |
|