| |
Unenägu.
|
|
|
|
2 |
Kord raius üks vaene mees jämedad puud
|
|
|
|
3 |
Ja õhkas seal juures mu kondid ja luud
|
|
| |
pag. 46
|
|
|
|
5 |
Ei suuda see vaevale vastu ka panna
|
|
|
|
6 |
Kui jumal mul kergemalt leiba ei anna
|
|
|
|
7 |
Oh oleks ma rikas ja oleks mul raha
|
|
|
|
8 |
Siis poleks mo lugu veel iial nii paha
|
|
| |
II
|
|
|
|
10 |
Seal astub üks mehike metsast ta juure
|
|
|
|
11 |
Kui oleks tal õhkaja vaevast ka mure
|
|
|
|
12 |
Ta riided on hõbe ja kepike eel
|
|
|
|
13 |
Se hiilgab on kullast nüid kuulage veel
|
|
|
|
14 |
Ta räägib nii armsast oh õnnetu mees
|
|
|
|
15 |
Sul on küll vist raske see seisuse sees
|
|
| |
III
|
|
|
|
17 |
Kas soovid sa abi siis tahan sind aita
|
|
|
|
18 |
Ma jõuan so soovid kõik põhjata täita
|
|
|
|
19 |
Nüid ehmatab vaene mees koguni ära
|
|
|
|
20 |
Ta kummardab vastu oh austud härra
|
|
|
|
21 |
Või olete koguni inglike taevast
|
|
|
|
22 |
Kui võite siis aitke mind vistist sest vaevast
|
|
| |
IV
|
|
| |
pag. 47
|
|
|
|
25 |
Ja võeras mees vastas noh soovi siis aga
|
|
|
|
26 |
Seal vaene mees vabiseb väriseb väga
|
|
|
|
27 |
Ta köhatab nuuskab ja mõtleb ning mõtleb
|
|
|
|
28 |
Ja viimaks siis hirmuga ometi ütleb
|
|
|
|
29 |
Ma sooviks kus külge ma iial ka puutuks
|
|
|
|
30 |
Et kohe see asi end kullaks ka muudaks
|
|
| |
V
|
|
|
|
32 |
Ma lootsin küll paremad sinu suust kuulda
|
|
|
|
33 |
Nüid olgu see nõnda sa soovid siis kulda
|
|
|
|
34 |
See olgu sul täidedud tuhande võrra
|
|
|
|
35 |
Nii ütles see võeras ja naeratas korra
|
|
|
|
36 |
Mees tahtis veel tänada võeras on läinud
|
|
|
|
37 |
Ja kadund et enam ei kuulnud ei näind
|
|
| |
VI
|
|
|
|
39 |
Nüid jumalal tänu on heasti asi
|
|
|
|
40 |
Mees ütles ja katsus kas lugu on tõsi
|
|
|
|
41 |
Ta arutas käed nüid oksade külge
|
|
|
|
42 |
Oh õnne ja rõõmu vaat asi on selge
|
|
| |
pag. 48
|
|
|
|
44 |
Sest kolinal kukkus oks käest nüid maha
|
|
|
|
45 |
Ja aruta lehed on selge kuldraha
|
|
| |
VII
|
|
|
|
47 |
Puu raiumisest polnud nüid enam sääl juttu
|
|
|
|
48 |
Sest rõõmuga tõttas mees koju nüid ruttu
|
|
|
|
49 |
Nüid pole mul tarvis ju rasked tööd teha
|
|
|
|
50 |
Nüid võin ma just liha ja saiagi süüa
|
|
|
|
51 |
Ja iga päev kohvi ning õlud ka juua
|
|
|
|
52 |
Ei saa ma ka enam siin nälga nüid näha
|
|
| |
VIII
|
|
|
|
54 |
Ja viimast kord tahtis mees luba veel süüa
|
|
|
|
55 |
Sest saia ei olnud nii lähedal müüa
|
|
|
|
56 |
Ta hammustab katsus hammas lõi tuld
|
|
|
|
57 |
Leib oli ni kõva ja haljas kui kuld
|
|
|
|
58 |
Nüid võttis ta kruusi ja tahtis vett juua
|
|
|
|
59 |
Sest õlud ei olnud nii lähedal müüa
|
|
| |
IX
|
|
|
|
61 |
Oh äda ka vesi ja savine kruus
|
|
|
|
62 |
Seal muutis ent kullaks puuraijuja suus
|
|
| |
pag. 49
|
|
|
|
64 |
Nüid võttis ta käega põrandalt mulda
|
|
|
|
65 |
Ei olnud muud näha kui kulda ja kulda
|
|
|
|
66 |
Ja mis ta nüid iganes kätte ka võttis
|
|
|
|
67 |
See ikka nii kohe ent kullaks ka muutis
|
|
| |
X
|
|
|
|
69 |
Oh õnnetust häda mis olen ma teinud
|
|
|
|
70 |
Oh kuhu on kulla suur himu mind viinud
|
|
|
|
71 |
Nüid pean ma kulda nüid sööma ja jooma
|
|
|
|
72 |
Kust lootsin ma õnne saab surma mul tooma
|
|
|
|
73 |
Ma õnnetu vilets mis teen ma kui nüid
|
|
| |
XI
|
|
|
|
75 |
Nii kahitseb vaene mees seda mis teinud
|
|
|
|
76 |
Veel õnneks et uneski oli ta näinud
|
|
|
|
77 |
Kui värises asemelt ülesse ärkas
|
|
|
|
78 |
Siis ära ta mõistis ja selgeste märgas
|
|
|
|
79 |
Et tervis ja rahu ning vesi ja leib
|
|
|
|
80 |
Tõest kullast ja hõbedast üle kui käib.
|
|
|
| |
|