| |
Minu kodunurgas, Kolga-Jaanis Soosaare vallas, nimetatakse tantsimist harilikult ikka - tants, kuid on ka tarvitusel - jalakeerutus. |
|
| |
|
|
| |
Nagu vanemad inimesed siin mäletavad, on tantsitud vanal ajal Soosaares, õige rohkelt aga 60-70 a. tagasi veel peale labajala valsi ka puuratast. Teisi nimetusi neil tantsudel ka siin ei tunta. Umbes 60 a. tagasi on siin hakatud juba ka polkat tantsima, varsti peale selle ka valtserit. Umbes 45-50 a. aastat tagasi on hakatud ka tantsima - reinländerit (rahvasuus: reilender) galoppi, vengerkat, krakovjakki ja masurkat. Hiljem on seltsinud neile veel: polonees, padispaan, kuna tänapäev veel hulk moodsaid tantse siin loetletud uuemate tantsude kõrval tarvitusel on. Uuemad tantsud on kõik kohalikkude haritlaste poolt siia toodud linnadest. |
|
| |
|
|
| |
Umbes 70 a. tagasi on siin harva tantsitud ka tokitantsu, tuljakit, Viru polkat. Vahepeal ei tunnud noorem põlv neid tantse siin üldse, kuid nüüd on Soosaare jaoskond neid hakanud tantsima proua Johanna Hubeli juhatusel seltskondlistel pidudel. Ka mustlase polkat on siin tantsitud umbes 50 a. tagasi, samuti kaarajaani (rahvasuus: kaerajaan), kuna kasatskit (kasatsokki) on igal ajal siin tantsinud tänase päevani peamiselt vanad vene-aegsed soldatid. |
|
| |
|
|
| |
Ringmängude sekka tantsiti vanasti ja ka tänapäev peamiselt polkat, väga harva ka valtserit ja reinlenderit. |
|
| |
|
|
| |
Tantsudeks on ikka harilikult siin korraldatud tantsuõhtud, nimega: tantsupidu, simman, tontar ehk jubi. Tantsuõhtud korraldati ja ka korraldatakse praegu ikka enamasti neis taludes, kus majas noori poisse ehk tüdrukuid. Suveti tantsitakse ka kiigede juures ja ilusail muruplatsidel. Jaanitulede juures on tantsitud ikka ja alati. Samuti tantsitakse ka talgude ajal, pulmades, varrudel, sünnipäevadel, leeripidudel jne. Ka vanade inimeste matustel tantsitakse, kuna noorte matustel valitseb sügav lein. Eri tantse neil juhtumeil ei tunta. |
|
| |
|
|
| |
Tantsivad tavaliselt ikka segapaarid. Ainult kasatskit ja tokitantsu on siin ainult mehed tantsinud ja neid vanasti kui ka praegu ainult pulmas. (Praegu tokitantsu muidugi keegi ei oska enam.) |
|
| |
|
|
| |
Usklikud on alati siin ikka tantsimise vastu olnud, samuti ka kõik rahvamälestuses K.-Jaani kiriku peal olnud pastorid, väljaarvatud Villem Reiman, kes isegi ilusaid, kaineid tantsupidusid pooldas. Ka praegune õpetaja J. Tischler on tantsupidude vastane. |
|
| |
|
|
| |
pag. 898
|
|
| | Tantsupidudel olid vanasti siin pillidena tuntud pealmiselt: toropill, viiul ja sarv. Hiljem hakkas levima kannel ja härmoonik. Praegu mängitakse esikohal härmoonikut ja keelpillisid kokku: kannel, viiul, gitarre, mandoliine. Sekka lüüakse ka n. nim. timmrauda, s.o. kõveraks -[joonis] - käänatud kõvast terasest kõlisev heliandja riistapuu. Laulujärgi tantsitakse ainult ringmängudes. Tantsude parodeerimiseks on väga mitmesuguseid värsse ja salme, neist mõned üsna mõttetu sõnade mulin. Siin üldseman neist: |
|
| |
|
|
|
|
18 |
1.) "Mäe õues mängis pill,
|
|
|
|
19 |
Mann oli nii kui roosilill.
|
|
|
|
20 |
Uks läks siit ja uks läks sealt,
|
|
|
|
21 |
Mann see vahtis ukse pealt"
|
|
|
|
22 |
2.) Rissassa ja rassassa,
|
|
|
|
23 |
Lase aga tantsu lennata.
|
|
|
|
24 |
Sul alumine külg on hallitand
|
|
|
|
25 |
Ja pealmine külg on päevatand"
|
|
|
|
26 |
3.) Ai tsumm, ai tsumm, ai rassassaa -
|
|
|
|
27 |
Ole aga poiss ja pinguta;
|
|
|
|
28 |
Ai tsumm, ai pumm ai miks ei saa,
|
|
|
|
29 |
Ole aga poiss ja pinguta.
|
|
|
|
30 |
4.) /: Ei mitte ühte tunnikest,
|
|
|
|
31 |
Ei kao sa mu südamest :/
|
|
|
|
32 |
/: Sa minu meelest oled kuld,
|
|
|
|
33 |
Nii kaua kui sind matab muld.:/
|
|
|
|
34 |
/: Ei jõgi ega järv sind uputa,
|
|
|
|
35 |
Ega neiu arm ei roosteta :/
|
|
|
|
36 |
/: Kui tagasi saan tulema.
|
|
|
|
37 |
Siis saavad pulmad olema :/
|
|
|
|
38 |
/: Kui memm ei luba kevade,
|
|
|
|
39 |
Siis sügise läen vägise:/
|
|
| |
Samaseid värsse võiks siit koguda väga palju polka tantsimiseks, kuid ka valtseri tantsimiseks olgu üks värss: |
|
| |
|
|
|
|
42 |
5. "Sind armastan, sind armastan!
|
|
|
|
43 |
Oh, miks sina mind ei armasta?!
|
|
|
|
44 |
Sa oled liiga nooruke -
|
|
|
|
45 |
Seepärast sind ei armasta."
|
|
| |
Tantsimisel liiguti rohkem peripäeva. Tantsiti peamiselt varvastel, kuid eriti polka pööretel põrutatakse jalga kõvasti maha. Ka labajalavalsi ja puuratast tantsides on löödud jalga maha, s.o. pööretel. Kõige tavalisem kätehoidmine on: - mehe parem käsi on ümber naise vöökoha, naise vasak käsi mehe paremal õlal, kuna mehe pahem käsi ja naise parem käsi on kõrvale sirutatult koos. Mõned tantsijad tarvitavad veel teisi mooduseid, aga võrdlemisi üksikud ja ei vääri tähelepanu. |
|
| |
|
|
| |
Minu lähemas ümbruses ei ole teada, kes oskaks demonstreerida vanemaid tantse. Ainult labajala valssi võiks tantsida Pauline Michelson, aadr.: Põltsamaa, Adra, Käspre B. |
|
| |
|
|
|
| |
|