| |
3.
|
|
| | Ei saa eeljuttu öisele karjaskäimale lõpetada külakiike meenutamata. Külakiiged olid minu noorepõlve ajal väga moes ja kiigemuru otsitud lõbu- ja laulukoht. "Tulge küla kiige alla! Kaaski." Samal ajal kui kiikujad poisid laulavad "Mu pruut on valge kui üks tui, ei tema juures ma'p käi sui," astuvad kaks hopakamat noormeest teiste hulgast lagedale, haaravad vastamisi kätega teineteise piha ümbert ja siis, aeglaselt ja kõrvu astudes ning veidi vaarudes, alustavad laulu: |
|
| |
|
|
| |
4.
|
|
|
|
5 |
Saaremaa ma jätan maha,
|
|
|
|
6 |
Elada ma siin ei taha.
|
|
|
|
7 |
Härra luubi sisse astsin,
|
|
|
|
8 |
Kohe väinast välja pistsin.
|
|
|
|
9 |
Kui sain suure mere kurku,
|
|
|
|
10 |
Võtsid seal mind laened võrku.
|
|
|
|
11 |
Kuid purjetada lasksin veel,
|
|
|
|
12 |
Et edasi saaks Rootsi teel.
|
|
|
|
13 |
Ehk Jumal aitaks sinna mind,
|
|
|
|
14 |
Kus elab minu ema vend.
|
|
|
|
15 |
Luup oli tõesti kõva riist,
|
|
|
|
16 |
Ta kandis kõiki nelja meest.
|
|
|
|
17 |
Purjed kerged, nagu suled,
|
|
|
|
18 |
Aga kinni võtvad tuuled.
|
|
|
|
19 |
Kõu müristas ja välku lõi
|
|
|
|
20 |
Ja nooled meile ette tõi.
|
|
|
|
21 |
Siis mõtles meist küll igamees,
|
|
|
|
22 |
Et täna viimne päev meil ees
|
|
|
|
23 |
Küll see tuul ja torm meid matab,
|
|
|
|
24 |
Merepõhja kinni katab.
|
|
|
|
25 |
Kuid häda tuli alles siis,
|
|
|
|
26 |
Kui Alaudile torm meid viis.
|
|
|
|
27 |
Üks laine viis ja teine tõi,
|
|
|
|
28 |
Meid holmi peale üles lõi.
|
|
|
|
29 |
Holmi pealt meid kinni võeti
|
|
|
|
30 |
Soome sauna leili seati.
|
|
|
|
31 |
Mõtlesime siis salamahti,
|
|
|
|
32 |
Kuidas vahi alt saaks lahti.
|
|
|
|
33 |
Teisel päeval õige vara
|
|
|
|
34 |
Saadeti meid saunast ära.
|
|
|
|
35 |
Aga siis meid tappi pandi,
|
|
|
|
36 |
Ühest linnast teise kanti,
|
|
|
|
37 |
Kuni saime Abo linna,
|
|
|
|
38 |
Kuhu nõu meil olndki minna.
|
|
|
|
39 |
Seal meid vangitorni pandi,
|
|
|
|
40 |
Vett ja leiba süüa anti.
|
|
| |
Eelpooltoodud laul kõneleb ühest Rootsi kargamise katsest möödunud sajandi 60. aastatel. Kargajate ninameheks olnud Tumala mõisa toapoiss Villem Velisson ja tema kaaslasteks mõisa vahimees Priidu Verliin, tisler Villem Haak ja keegi neljas. Sõit Rootsi läks mõisaomaniku parun Stackelbergi luubil. Laulutegijateks olnud Pöidelt kaks Kohutsi küla perepoega. |
|
| |
|
|
| |
Eelpoolse lühikese kirjeldusega tahtsin anda pildikese Pöide oludest minu varasema lapsepõlve aegu. Nüüd asun öise karjaskäima kirjeldamisele. |
|
| |
|
|
|
| |
|