| |
Üks kunninga poeg ja üks kunningatütar.
|
|
|
|
2 |
Üks kunningatütar ja kunningapoeg
|
|
|
|
3 |
/:kes teineteist tuntsid:/
|
|
|
|
4 |
ja kurptuses nutsid, kui kogu äi saand.
|
|
|
|
5 |
Üks irmus suur pahandus, tüli ja riid,
|
|
|
|
6 |
mis vanemail juhtund,
|
|
|
|
7 |
see lastele rohkesti kurvastust tõi.
|
|
|
|
8 |
See järv, mis me vahel on sügav ja lai,
|
|
|
|
9 |
ta lainetab kangest
|
|
|
|
10 |
ja õlpsasti üle sest saada äi või.
|
|
| |
pag. 556
|
|
|
|
12 |
Ma taha kolm küinald su pärast vee ju põlema panna,
|
|
|
|
13 |
et öösel nääd tulla sa otse mu pool.
|
|
|
|
14 |
Kui pühapä oomingu magasid köik,
|
|
|
|
15 |
siis kunningatütar
|
|
|
|
16 |
ju mõistis, et armuke uppunud on.
|
|
|
|
17 |
"Oh ema, oh ema, mu süda on kurb,
|
|
|
|
18 |
oh lase mind minna,
|
|
|
|
19 |
et südand saaks jahuta rohumaa all."
|
|
|
|
20 |
"Oh tütar, oh tütar, ükspäinis ma sind
|
|
|
|
21 |
ei lase küll minna,
|
|
|
|
22 |
vaid kaasa piad võtma sa noorema vend."
|
|
| |
pag. 557
|
|
|
|
24 |
"Oh ema, oh ema, mu vend on veel laps
|
|
|
|
25 |
Ta nopib need lilled
|
|
|
|
26 |
ja hirmutab linnud sialt oksade pialt."
|
|
|
|
27 |
"Oh tütar, oh tütar, ükspäinis ma sind
|
|
|
|
28 |
ei lase küll minna
|
|
|
|
29 |
vaid kaasa piad võtma oma noorema öö."
|
|
|
|
30 |
"Oh ema, oh ema, mu öde on laps,
|
|
|
|
31 |
Ta katkub need kakrad
|
|
|
|
32 |
ja tambib need tatrad sial põldude pial."
|
|
|
|
33 |
Siis võttis ta mantli ja läks oma teed,
|
|
|
|
34 |
üht kalameest leidis,
|
|
|
|
35 |
kes varsti ka kuulis ta mahedad äält.
|
|
| |
pag. 558
|
|
|
|
37 |
Oh kalamees, kuule, mis palun ma sind,
|
|
|
|
38 |
oh katsu, kas leiad
|
|
|
|
39 |
üht kunningapoega sialt suure vee seest.
|
|
|
|
40 |
Kui kalamees noodaga kõige see vee
|
|
|
|
41 |
sai noodaga otsind
|
|
|
|
42 |
siis kunningapoja ta leidis vee seest
|
|
|
|
43 |
kuldkee ja sõrmuse palgaks tal
|
|
|
|
44 |
ja andis ja ütles:
|
|
|
|
45 |
"Säh palga saad sina su murede eest."
|
|
|
|
46 |
Siis võttis ta surnu ja kandis puu all
|
|
|
|
47 |
ja köige tee nuttis
|
|
|
|
48 |
ta kurbtuse pärast, mis juhtunud tal.
|
|
| |
pag. 559
|
|
|
|
50 |
"Jää ääks, mu ema, ja andis tal suud
|
|
|
|
51 |
jää ääks, mu isa -
|
|
|
|
52 |
ei ilmas ka suuda mind rõõmusta muud."
|
|
|
|
53 |
Siis ruttas ta jälle sial kasepuu all,
|
|
|
|
54 |
kui kurbtus suur tuli,
|
|
|
|
55 |
siis mõlemad surnud ka kasepuu all.
|
|
|
|
56 |
Ja vaata, kui kaugele lugu on läind,
|
|
|
|
57 |
kui vanamad süidi
|
|
|
|
58 |
ja isade valjus neid surma on viind.
|
|
|
| |
|