ERA II 10, 40/54

era201000400000
Setumaa
Päss, Elmar
1928

Metadata

COL: Elmar Päss
ID: ERA II 10, 40/54
INF_NIMI: Anne Vabarna
LOC: Setumaa, Järvesuu v., Ton´ä k.
TMP: 1928

Vana laulu.

1. Pöörä laul.
     3  Püürä iks püürä, tsõõri, tsõõri,
pag. 41
     5  Tsõõri iks tsõõri, kus sõsarõ,
     6  Püürä iks puutõ pöörelisõ,
     7  Külä iks neio noorekõsõ,
     8  Auliina linnukese,
     9  Miä iks meil viga veeretõlla,
     10  Kua viga kulatõlla.
     11  Sõl´g iks meil rinnah tsõõrikohe,
     12  Helm iks meil kaalah kaarikohe,
     13  Hius om iks sel hellä ola pääl,
     14  Kandle keele' kaala pääl,
     15  Käsi iks meil hius ilotõlla,
     16  Vahalatva vallatõlla.
     17  Neio iks kõsõ1
"iks" tunginud neiokõsõ sõna keskelle!
 noorõkõsõ
     18  Suure suvitse sõbra,
     19  Teil iks ma ütle üle hulga,
     20  Üle kõiki kõnõlõ.
     21  Villänd saa iks meil vanah vaiki olla,
     22  Hiiropäähille ellä.
pag. 42
     24  Pelä iks mii kuije2
iks mii on tunginud peläkuije sõna keskelle!
 laule'enna,
     25  Priske illo pitenenna.
     26  Laulu iks meid läbi laidetaie,
     27  Sõnno läbi sõimataie.
     28  Langa iks mi läbi laidetas,
     29  Sõrmi läbi sõimatas!
     30  Kui iks mii teeme tikat langa,
     31  Kuami kurja kangast,
     32  Sis iks miid naardva külä naasõ,
     33  Kõrvulidse kõnõlõs.
     34  Suurõ iks jäl' suvidse sõbra,
     35  Keväjädse linnukese,
     36  Ega iks meid naara naanõ tark,
     37  Inimene mõtelik!
     38  Tuu iks naanõ meidä naard,
     39  Inimene imeteli.
     40  Esv iks tä leüdü lepistust,
     41  Vällä tuudu toomistust,
pag. 43
     43  And iks tä lehmä leüdüjelle
     44  Härä häü kaitsijalle!
     45  Neio iks sääl kõsõ3
"iks sääl" on neiokõsõ sõna keskel!
, noorõkõsõ,
     46  Kui lää iks mi müüdä naarijest,
     47  Kate keele kandijest,
     48  Ega iks mi nõnna alla lasku-ui,
     49  Käkk´-kuini nõnna käissehe,
     50  Heitke iks mi kätt, käändke pääd,
     51  Tõista jalga tõrahutkõ,
     52  Neiu iks mu noore, mu sõsarõ,
     53  Kui keerä iks mi müüdä kiitijest,
     54  Astu au andjast,
     55  Sõs iks mi nõna alla laskõ,
     56  Käkke nõna käüssihe!
pag. 44
     58  Tiidke iks mi neid teretellä,
     59  Kullaheste kumardõlla.
     60  Neio iks sääl kõsõ4
"iks sääl" on neiokõsõ sõna poolitanud.
, noorõkõsõ,
     61  Vahalatva latsekese,
     62  Sis iks mi kiri kikkaani,
     63  Valgeni vallateli!
     64  Pelgä iks mi perrä tulõjet,
     65  Varra vaja haardijid!
     66  Olõ õks mi uhjõlda hobõsõ,
     67  Valimilda varsakõsõ,
     68  Jummal iks tiib tõsõ kõrra,
     69  Vagi vahtsõ aastõga.
     70  Kolm om no iks surma suvel,
     71  Kats katko hainakol,
     72  Üts om iks ta kuri koolõmine,
pag. 45
     74  Tõne võõra võtmine,
     75  Kolmas iks tautsi tapmine.
     76  Mõni saasõ iks miid liiva, mõni liina,
     77  Koa iks Moskõva morolõ,
     78  Mõni Pihkova peräle,
     79  Võõras iks võti umast or´ast,
     80  Uma iks musta mõskjast,
     81  Kalev kuiva kolkjast;
     82  Kui saame iks üla ümbrele,
     83  Saame kasa kaalaje
     84  Ago viiäs iks är killõ kes´kpaigast,
     85  Vilu laskja veerepäält!
     86  Pääle viiäs iks sõsar sõnoline,
     87  Ime lats laululine.
     88  Sis jääs meid iks veidü lauljit,
     89  Veidü ilu iskjit.
     90  Ülä lasõ iks miid kavva kul´atõlla,
     91  Kikkani keerätellä;
     92  Ega saa iks tulla ülä tüüst,
pag. 46
     94  Hargnõ-õi kasa asklõlt!
     95  Ülä pand iks tühü ütsähe,
     96  Kaes tühü katsahe.
     97  Mis meil iks no viga veerätellä,
     98  Kua viga kulatellä!
     99  Hüä iks neio elokõist,
     100  Kallist kabo kasumist.
     101  Koho iks mi lauli neio noore,
     102  Linahiussõ leelotõli,
     103  Sinna iks ti kütse kütsemari,
     104  Palli palohka verevä
     105  Ilma iks kuu kuulemalda,
     106  Päävä pääle paistmalda.
     107  Kulda jäivä iks kaivo kottalõ,
     108  Hõpõ valta varole.
     109  Ilosaste iks kõik neio ilokõsõst,
     110  Häste kalev kaargusest5
laulus oli kaargu´sel esimene silp pikk, ette öeldes lühike!
     111  Koho iks jäl lauli noore naise,
pag. 47
     113  Liina linigi pidäje,
     114  Linna iks takjas tarrõ tule,
     115  Hüdzi astõ asõmõlõ!
     116  Pääle iks mõtsa murdunõs,
     117  Laani maalõ laskunõs,
     118  Ilma iks noorilta mihiltä,
     119  Teräviltä kirviltä.
     120  Kieakki iks ämp ihka-õi naiste illo,
     121  Kiäkki taha-ai naiste tantso.
     122  Neio iks kõsõ noorõkõsõ,
     123  Linahiussõ linnukõsõ,
     124  Muidu om iks meil hüä neio ilo,
     125  Kallis kalev kasomine!
     126  Tuust om iks meil vika veidükese,
     127  Raisku raasa varrakõsõ!
     128  Kohki iks süvvä-äi toda6
to(o)da. Vaata märkust eelmisel leheküljel.
 süüki,
     129  Peedä-äi pere hvatkat7
hva(a)tkat. Vaata märkust eelmisel leheküljel.
     130  Kõik iks neiot kõnõlõsõ,
pag. 48
     132  Linahiust liigutesõ,
     133  Miski iks siski seo peräst,
     134  Jälki talki taa peräst,
     135  Iiä mi võise iks ella ese kotoh,
     136  Laulda velle lavva takah,
     137  Tuust om iks jäl vika neiokõsõ,
     138  Suur vikur veidukese!
     139  Ega sünnü iks meil hius ese kodo,
     140  Tutu velle tooli pääle,
     141  Hius iks meil sündü ülä kodo,
     142  Tutu 8
(kasa)
 ülä tooli pääle.
     143  Lenda 9
(lenta).
 sünnü iks meil ese leevä mano,
     144  Vanik ese vadza mano,
     145  Linik sünnüs meil iks ülä leevä mano,
     146  Valgepää vadza mano.
     147  Neio iks jäl kõsõ, noorõkõsõ,
     148  Linahius linnukõsõ,
     149  Meile iks na kirmaski kerise,
     150  Pääle laadu laskõnõsõ.
pag. 49
     152  Kui iks mi kerä kirmaskilõ,
     153  Kui laadole lasõmi,
     154  Sääl iks mi käimi käest kinni,
     155  Sõvva sõrmi10 nõal.
     156  Hüä om iks sis kaia kaejil,
     157  Parem nätä nägijil.
     158  Neio iks kik´elli ilosahe,
     159  Kabokõsõ kallihe,
     160  Ega iks mi naargu-ui tõnõ tõist,
     161  Tõna tõsõ rõivit.
     162  Mõnõl iks hamõ om halvembi,
     163  Mõnel kirä kehvätsembä,
     164  Kaege iks mi tuu mõtsa pääle,
     165  Vahtke tuda11 varikohe
pag. 50
     167  Mõni iks om kõiv kõvõramb,
     168  Mõni haav harvembi,
     169  Ütte iks na kokku kumardase,
     170  Pardsi ütte painotase.
     171  Ega iks nä naara tõnõ tõist,
     172  Tõnõ tõsõ rõivit,
     173  Nii olgõ iks mi neiokõsõ,
     174  Linahiussõ linnukese!
     175  Mõni om iks seeheh vaenelats,
     176  Ilma eseldä, imeldä,
     177  No tul12 omma iks kirä kehvätsemä,
     178  Hame om iks täl sälläh käissilda,
     179  Rüüdü päält proimiltä.
     180  Om iks tä tsirk ossa pääl,
pag. 51
     182  Kala meeleldä mereh,
     183  Tuugi om iks suur vasta suve,
     184  Kenä vasta keväjat,
     185  Nii om iks tä vaene latsekõnõ,
     186  Ilma eseltä, imeltä,
     187  Hot om iks tä tuulõlõ tõugalta,
     188  Om vihmalta visada.
     189  Tuul iks toukas, tukev sai,
     190  Vihm viskas, vessël sai.
     191  Om iks ka Essu timä ese,
     192  Pühä Maarja timä mamma;
     193  Külä iks neio, noorõkõsõ,
     194  Linahiussõ linnukõsõ.
     195  Minol iks tä lugu lõpõnõs
     196  Teiltä armas alganõs.
pag. 52
     198  Üülge iks iis velloline,
     199  Teko iks ilolõ vaheta,
     200  Laulule lahinguta.
     201  Kost ti iks ilo alustatõ,
     202  Laulukõsõ laiditage:
     203  Tinatsõst iks sõrmusõst,
     204  Vasitsest iks vaelikust,
     205  Ullil olli iks mul sõna huulõ pääl,
     206  Targal iks hammaste taka,
     207  Kinäl keeleh keskel.
     208  Pange pääle vello ol´l´ pal´l´u,
     209  Minust iks lugu lõpenes,
     210  Teiltä armas algõnõs.
     211  Tulõ iks kohus kodo minnä,
     212  Paras aigo kodo asto,
pag. 53
     214  Oma iks hulkja uulitsahn,
     215  Valu laskja vanitsahn13
     216  Pilli iks laulva pähütseh,
     217  Kandlõ katimõ veerele,
     218  Kui saa iks mi ülä ümbrile,
     219  Saame kasa kaalale
     220  Sis laulva iks meil piitsa päütseh,
     221  Karbats katimõ veerel,
     222  Kui14 heidä iks mi õdangu magama
     223  Pane pää pähütsehe,
     224  Sis pane me hoole ussõ pääle,
     225  Murõ musta parrõ pääle.
     226  Huul hakas´ miid iks varra huikmahe,
pag. 54
     228  Mureh ruttu muretama,
     229  Kui lääme iks no õdagu magame,
     230  Pane pää pähütsehe,
     231  Hot panõ iks hoolõ ussõ pääle,
     232  Mure musta parrõ pääle.
     233  Ime võt miil iks hoolõ ussõ päält,
     234  Mure musta parrõ päält.
     235  Hüvvä iks neijo ilokõist,
     236  Kallist kabo kasomist.
Kahurväe laagris, Treeski kl. suvel.
sõ(õ)rmi. Vaata eelmist märkust.
1 "iks" tunginud neiokõsõ sõna keskelle!
2 iks mii on tunginud peläkuije sõna keskelle!
3 "iks sääl" on neiokõsõ sõna keskel!
4 "iks sääl" on neiokõsõ sõna poolitanud.
5 laulus oli kaargu´sel esimene silp pikk, ette öeldes lühike!
6 to(o)da. Vaata märkust eelmisel leheküljel.
7 hva(a)tkat. Vaata märkust eelmisel leheküljel.
8 (kasa)
9 (lenta).