|
|
1 |
Kui talveajal mered jääs
|
|
|
|
2 |
ja lumehanged, orgud, mäed,
|
|
|
|
3 |
kõik jõed ja ojad kandvad peal,
|
|
|
|
4 |
et julgeste võib sõita seal,
|
|
|
|
5 |
Siis igalt poolt on otsetee,
|
|
|
|
6 |
kas üle maa või vee.
|
|
|
|
7 |
Ja jälgi täis on maad ja veed,
|
|
|
|
8 |
kui sipelgate ristis teed.
|
|
|
|
9 |
Siis igaüks ka hüüab hoost,
|
|
|
|
10 |
kui toovad heinakoormad soost.
|
|
|
|
11 |
Ja peremehed kandvad hoolt,
|
|
|
|
12 |
siis rahvas käikse igalt poolt.
|
|
|
|
13 |
Ja kodu vanad hallidpead,
|
|
|
|
14 |
need teevad igal päeval head.
|
|
|
|
15 |
Et nemad maad ei teenigi,
|
|
|
|
16 |
Siis toovad nad kõik heinad, puud,
|
|
|
|
17 |
Kõik haod ja mättad vedavad
|
|
|
|
18 |
ja kodu ahjud kütavad.
|
|
| |
pag. 521
|
|
|
|
20 |
Kui noormees linnast pakki toob,
|
|
|
|
21 |
siis vana kulden piipu joob.
|
|
|
|
22 |
Ta pühib higi otsa eest
|
|
|
|
23 |
ja ootab härdast linnameest.
|
|
|
|
24 |
Ta kisub peergu, süütab tuld
|
|
|
|
25 |
ja küsib ka see vana muld:
|
|
|
|
26 |
"Kudas tee peal käsi käind,
|
|
|
|
27 |
kas on kõik hästi korda läind,
|
|
|
|
28 |
kas viljamõõt on täide tuld
|
|
|
|
29 |
või on ehk vahest puudu tuld?"
|
|
|
|
30 |
On sulane nüüd koju tuld,
|
|
|
|
31 |
kes reisu peal on väljas old,
|
|
|
|
32 |
küll teda vastu võetaks siis,
|
|
|
|
33 |
kus majas õige eluviis.
|
|
|
|
34 |
Seal perenaine, peremees
|
|
|
|
35 |
on esimesed tema ees.
|
|
|
|
36 |
Ja peretütar võtab ka
|
|
|
|
37 |
ta sukad, kindad kuivata.
|
|
| |
pag. 523
|
|
|
|
39 |
Ju vanal ajal oli ka
|
|
|
|
40 |
ju sagest seda meie maal,
|
|
|
|
41 |
kui õed ja vennad elavad,
|
|
|
|
42 |
siis kohe vastu tulevad.
|
|
|
|
43 |
Üks võtab kindad, teine vöö
|
|
|
|
44 |
ja ema hüüab: "Tule söö!
|
|
|
|
45 |
Et sinu süda soojaks saab
|
|
|
|
46 |
ja külma ihust välja aab."
|
|
|
|
47 |
Kus peremees veel seda võib,
|
|
|
|
48 |
et tema ise väljas käib.
|
|
|
|
49 |
Kui tuleb ta siis koju sealt,
|
|
|
|
50 |
siis kuuleb kaugelt laste healt.
|
|
|
|
51 |
Ja abikaasa armuga
|
|
|
|
52 |
ta vastu võtab rutata.
|
|
|
|
53 |
Siis rõõm on näha tema sees,
|
|
|
|
54 |
et kodu tulnud tema mees.
|
|
|
|
55 |
Ja sellesama aja sees,
|
|
|
|
56 |
kui aga oli tulnud mees,
|
|
| |
pag. 525
|
|
|
|
58 |
ta vaatab järel üht ja teist,
|
|
|
|
59 |
nii siga kui ka lammast, veist.
|
|
|
|
60 |
Ta küsib korrast järele:
|
|
|
|
61 |
"Kas õues on veel palju puid
|
|
|
|
62 |
või puudub seal veel mõnda muud?
|
|
|
|
63 |
Kas kroonu poolest käinud maks
|
|
|
|
64 |
või mõisast käsku saatnud saks?"
|
|
|
|
65 |
Ta küsib korrast järele:
|
|
|
|
66 |
"Kas tervis kõigi perele?"
|
|
|
|
67 |
Kui tuppa astub, küsib veel:
|
|
|
|
68 |
"Kas on teil kõigil hea meel?"
|
|
|
|
69 |
Siis räägib ta, kus tema käind,
|
|
|
|
70 |
mis imet tema tee peal näind,
|
|
|
|
71 |
ja kuda joodikute viis
|
|
|
|
72 |
ta meelest halvaks läinud siis.
|
|
|
|
73 |
See õnnetust ja kahju saab,
|
|
|
|
74 |
kes tee peal palju napsu joob.
|
|
| |
pag. 527
|
|
|
|
76 |
Kui teda näikse tulema,
|
|
|
|
77 |
siis kohe nurka pugevat.
|
|
| |
Dikteerinud Avanduse vallast Anu Õunapuu 75 a. vana 15 a. pimedaks jäänud. Saarlased olnud mõisas tööl ja siis tema kuulnud nende käest seda laulu
|
|
|
| |
|