| |
Oli kevadine õhtu nii vaga
|
|
|
|
2 |
Oli kevadine õhtu nii vaga,
|
|
|
|
3 |
kõik taevas oli tähtesi täis.
|
|
|
|
4 |
Sääl Poolamaal mägede taga
|
|
|
|
5 |
väesalgake salaja käis.
|
|
|
|
6 |
Väesalgake jõudis mäe alla
|
|
|
|
7 |
ja sinna ta seisma ka jäi.
|
|
|
|
8 |
Kõik seisis nii vaikselt ja vaga,
|
|
|
|
9 |
ei kuuldavalt rääkida või.
|
|
|
|
10 |
All orus sääl Narevi jõgi,
|
|
|
|
11 |
see hiilgab kui hõbedane vöö.
|
|
|
|
12 |
Siin üleval raksatab mägi,
|
|
|
|
13 |
siin verine võitluse töö.
|
|
|
|
14 |
Sääl sadamas kuulide rahe,
|
|
|
|
15 |
raketid sääl valgustavad maad.
|
|
|
|
16 |
Sääl elada aega on vähe,
|
|
|
|
17 |
sääl surmale vastu sa läed.
|
|
|
|
18 |
All orus, sääl virvede vilus,
|
|
|
|
19 |
sääl ööbikud hõiskavad ka.
|
|
|
|
20 |
Sääl üleval püütaks' su elu,
|
|
|
|
21 |
nii noorelt pead surema sa.
|
|
| |
pag. 710
|
|
|
|
23 |
Nii noorelt pead jätma sa maha,
|
|
|
|
24 |
kõik seda, mis armastab rind,
|
|
|
|
25 |
ja mõtled: Ei enam saa näha,
|
|
|
|
26 |
mu väikene kodumaa (Hiiu saar) (neiuke), sind.
|
|
|
|
27 |
Kui lillekesed aasa pääl haljad
|
|
|
|
28 |
maha langevad vikati ees,
|
|
|
|
29 |
nii meie siin võitluseväljal
|
|
|
|
30 |
maha langeme kuulide ees.
|
|
|
| |
|