era2026500470000
Läänemaa — Reigi
Lauri, Elli
1940
Pulmakombed Kõpus |
||||
| Kosjad. | ||||
| Kui mehel oli kavatsus naist võtta, läks ta kosja "teise mehe seltsis". | ||||
| Pruudiga oli lepitud sel juhul kokku juba varemini, nii et ta teadis valmis olla kosjade vastu. | ||||
| Pruut kutsus omale seks puhuks külla tuttavaid tüdrukuid. | ||||
| Kui peigmees käemehega tuli, peideti pruut ära. Maja peremees istus laua taha ja küsis, mis võõrastel asja. | ||||
| Peigmees vaikis, tema eest rääkis käemees. | ||||
| Seletati linnu või looma kadumist, mispääle näidati võõraid neiusid ja küsiti, kas neist keegi on otsitav. Kõige viimaks toodi oma välja. | ||||
| Pärast tseremooniat veedeti öö pruudi kodus, kust hommikul sõideti kirikumõisa kihlama. | ||||
| Kui pruutpaar läks kihlama, pidi viidama õpetajale andeid. Peigmees viis elus oina või maksis kolm rubla rahas, pruut sukki ja kin- daid üsna mitu paari, üks poogapael, ühed sukapaelad. | ||||
| Annetustekogu nimetati "pruutvakk". | ||||
| Õpetaja oli jaganud pruutidelt saadud vakkade sisu perele kingituseks ja töötasuks. | ||||
| Pruudid ei olnud kohustatud andeid tingimata ise kuduma. Vanasti tuttavad tüdrukud on käinud "hulgaldes" õhtuti pruuti aitamas neid asju teha. Aitama tuldud palumata. Võis lasta ka väljas kududa. | ||||
| Pruut sai kaasavaraks enamasti loomi: lehma ja lambaid, nii kuidas vanemate jõud lubas. Ka "riidekraami", mis ta oli jõudnud endale muretseda ja teha. | ||||
| Pulmad. | ||||
| Laulatusepäeva hommikul tulid pulmamajja ainult sajavanem ja sajanaine, kes pidid olema pruutpaaril laulatuse ajal tunnistajaiks ja saatjaiks juures. Vanasti on olnud ainult üks peiupoiss ja üks pruuttüdruk ja need pruutpaari kirikus ei saatnud. Hiljemini olid pruuttüdrukud, peiupoisid kirikus saatjaiks kaasas ja neid võis siis olla mitu paari. | ||||
| Peiupoiss, pruuttüdruk ja teised pulmavõõrad kogunesid õhtul, pärast laulatust pulmamajja. | ||||
| Kui pulmalised olid kõik kohal ja neile oli kaetud kaks lauda rehetoas, panid pulma auvõõrad end riide kuski kõrvalruumis, kust lahkusid: piitsamees kõige ees, tema järel pillimees, siis sajavanem, peigmees, pruut, sajanaine ja pruuttüdruk; kõik üksteise järele anereas. | ||||
| Riietusruumist mindi õue, sääl käidi kord ümber majade, siis kojauksest sisse, säält "tuba", (rehetuppa, kus olid kaetud lauad). | ||||
| Nüüd sajavanamees, peigmees ja peiupoiss läksid ühe laua taha; sajavanamoor, pruut ja pruuttüdruk teise laua taha. | ||||
| Need kohale jõudnud, istusid ka teised pulmalised oma kohtadele. | ||||
| pag. 53 Söögiks oli herne- või oasupp. Ka leiba ja õlut anti laudadele. | ||||
| Pruudil ja peigmehel olid käes valged kindad, millega laulatuselt tuldi. | ||||
| Valgete kinnastega pidid pruut ja peigmees ühel ajal kõige enne sööma kumbki kolm lusikatäit suppi. Kumb viimaseks jäi, pidi ennem surema. | ||||
| See järele algas üldine söömine. | ||||
| Kui kõik olid söönud, koristati laud toidunõudest. Lauakoristajateks olid "supimoorid", pulma supikeetjad. Supimoore oli kaks, kummagi laudkonna jaoks supimoor. | ||||
| Kui nõud olid viidud laualt, algas lauapühkimine. Selle toimingu ajal pulmavõõrad jäid oma kohtadele. (A.R. sõnastas: Inimesed olid sinigu lova ümber kui louda pühidi). | ||||
| Laua pühkimiseks supimooridel olid käes õlgnuustikud või väikesed luuad ja kauss. | ||||
| Nuustikuga pühiti lauda, kraabiti oksa kohti ja vigurdati. Pühkijaile pulmakülalised pidid pidid panema lauale raha, mille supimoorid pühkisid oma kaussidesse. | ||||
| Raha laualepanemisega väsitati supimoore ja heideti nende kulul nalja. Pandi üks kopik siia laua nurgale, teine sinna, et supimoor saaks hästi palju joosta. Peideti ka raha õllekannudesse ja varjulistesse kohtadesse, kust supimoor seda nii kergesti ei pidanud leidma ja karjuti siis, kui supimoor raha ei näinud: "Loud ränkas, loud ränkas, tulge, korjage loud puhtaks!" | ||||
| Annetatud raha jagasid supimoorid hiljemini omavahel. Kui see nali enam ei tõmmanud, tuli pulma väljatantsitamine. | ||||
| Pillimees istus pingile ja algas "Hiiu valtsi". See oli pulma väljatantsitamise lugu. | ||||
| Peiupoiss tõusis laua tagant üles ja hakkas pulma käima panema. | ||||
| Käes olid tal puu- või piirutükid, millega plaksutas, ise kogu aeg tantsides. | ||||
| pag. 57 Kõigepäält tuli tal peigmees välja tantsitada, selle järele sajavanem. Siis pidi ta minema pruudi laua juure, kust toodi välja kõigepäält sajavanamoor, siis pruut ja lõpuks pruuttüdruk. | ||||
| Kõiki tantsitati kolm korda järgimööda nii, et iga korra vahel peeti väike paus. Tantsu pikkus olenes paarimehest, kuidas ta suutis ja tahtis peiupoissi väsitada. | ||||
| Vahest lasti peiupoissi kaua "krekkida" enne kui keegi välja tuli. | ||||
| Peiupoiss pidi kogu aeg tantsusammudel liikuma keskpõrandalt kutsutava juure ja säält jälle tagasi. Seisma ei tohtinud ta jääda, ka puudutada ta kutsutavat ei tohtinud ega vägisi laua tagant välja "käristada". See pidi tulema omal vabal tahtel. | ||||
| Kui peiupoiss tantsitatava lahti lasi, istus see oma kohale laua taha tagasi. | ||||
| Hea komme nõudis, et tantsitatud pulma aukülalised pidid istuma laua taga pea kogu öö. Tohtisid vähe käia väljas. | ||||
| Kõige lõpus tantsitati supimoorid läbi. Selleks pillimees mängis "supimoori valtsi." | ||||
| Supimoori valts - Hiiu kandlelugu (Kuuldud isalt, Gustav Lauri, 60 a.v.) | ||||
|
Krimpsiigadi, krampsaagadi,
krimpsiigadi, krampsaagadi.1 eelmäng
Krimpsiigadi, mei Mart, Mart,
Keera üle Kreedu, kämp, kämp, kämp.
Üks ühe taga, teine teise taga,
Mats Mare taga, kivivare taga,
Vana Kaspere Mari taga ja
Soo Juhan oli kõige taga.
Hunt aja taga, raibe rea taga.
Kirju lehma saba küüdu lehma taga.
Tee pääl ja ree pääl ja
Pika sülla otsa pääl.
Keeroukus ja kruusioukus,
Pihla2Kõrts Reigi kiriku juures kõrtsi taga kruusioukus.
Ajas Anne maha, pani kella taha,
Oi tibu-ribu-ralla.
%
pag. 61 Edasi tants ja pulmanali kestis eriliste kommeteta esmaspäeva õhtuni. |
||||
| Esmaspäeva õhtul pruut pandi peigmehe juure peiu laua taha istuma. | ||||
| Pruudile pandi tanu pähe ja pulmalised käisid siis tanu vaatamas. Tanu vaatamise eest pidi andma raha. Raha pandi taldrekusse, mis oli laual peigmehe ja pruudi ees. | ||||
| Vaatajad tulid väljast ja küsisid ükskõik mida, näiteks: "Tulime kaugelt ja otsime teed, kas teate juhatada jne." Üks rääkis nii, teine teisiti. | ||||
| Pruut ja peigmees ei ütelnud midagi. Sajataat rääkis pruutpaari eest: "Siis juhatame kui hästi maksate jne." | ||||
| Kui lubati maksta, pakuti vaatajaile viina ja õlut. See saadud, annetati raha. | ||||
| Tanuvaatamine kestis seni, kui leidus annetajaid. Vaatamine ei olnud sunduslik. | ||||
| Tanuvaatamisest saadud raha läks pruutpaarile pulmakingiks. Kui tanuvaatamine oli lõpetatud, läks pulm harilikus korras edasi. | ||||
| Pulma lõpetamiseks peiupoiss läks kesk tuba ja karjus: "Pulm katki, pulm katki!" ise kogu aeg tantsides, mispääle inimesed hakkasid lahkuma. | ||||
| Pillimees, pruut, peigmees ja peiupoiss läksid pulmalisi saatma; kas õueväravani või niikaugele, kui tuju oli minna. | ||||
| Pillimees mängis saatmisel mõnd tantsulugu, (enamasti valtsi). | ||||
| Üks pulmasaatmise laule (Viisil: "Hiir hüppas, kass kargas"). (Kuuldud Gustav Laurilt) | ||||
| 108 | Siit nurgast ja säält nurgast | |||
| 109 | Keskpõrandale kokku. | |||
| 110 | Eest seinast taguseina | |||
| 111 | Ja taguväravast välja. | |||
| Käinas peeti kaheotsaga pulmi, täh. alustati pruudi kodus ja lõpetati peigmehe kodus. Kõpus nii ei peetud. | ||||
|
Lisatud noot. 1 eelmäng 2 Kõrts Reigi kiriku juures | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| E 78982/4 | 34 % |
|
| ERA II 10, 327 (12) | 33 % |
|
| EÜS III 722 (14b) | 30 % |
|
| H II 6, 275/6 (36) | 29 % |
|
| ERA II 177, 32 (14) | 27 % |
|
| ERA II 158, 193 (3) | 27 % |
|
| H II 6, 87 (115) | 27 % |
|
| ERA II 254, 241 (7) | 27 % |
|
| EÜS VI 1502 (222) | 26 % |
|
| ERA II 128, 28/30 (14) | 25 % |
|
| ERA II 189, 80 (34) | 25 % |
|
| H II 16, 197 (17) | 25 % |
|
| EKmS 4° 2, 779/80 (95) | 23 % |
|
| ERA II 192, 652 (231) | 22 % |
|
| H II 16, 564 (1) | 21 % |
|
| H I 4, 162 (61) | 18 % |
|
| EKmS 4° 2, 453 (24) | 18 % |
|
| ERA II 35, 46 (4) | 17 % |
|
| H III 31, 199 | 17 % |
|
| E 56414 (46) | 16 % |
|
| H IV 9, 401/2 (46) | 16 % |
|
| H II 65, 445 (2) | 16 % |
|
| H III 18, 619/20 (10) | 16 % |
|
| H III 13, 183/4 (6) | 16 % |
|
| EKmS 8° 1, 25/6 (13) | 15 % |
|
| H II 21, 154/5 (8) | 14 % |
|
| ERA II 88, 503/4 (10) | 12 % |
|
| E 33564/5 | 10 % |
|