ERA II 29, 73/8 (7)

era202900730007
Tartumaa — Tartu
Kampmann (Kampmaa), Mihkel
1928

Types

Eesti mees ja tema sugu

Metadata

COL: Mihkel Kampmann
ID: ERA II 29, 73/8 (7)
LOC: Tartu
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1928
TYP: Eesti mees ja tema sugu

Koguke sotsiaal-politilisi laule. Käsikirjas Eesti rahvusliku ärkamise ajal levitatud. Kogunud M. Kampmann

Eesti meeste kaibussest.
     3  Eesti mees ja tema sugu,
     4  neist ei peeta koski lugu.
     5  Kotiriiden, viiso jalan,
     6  kigest muidest rahvast alam.
     7  Elab mustan suitsotaren
     8  puudusen ja paljo muren,
     9  nurm ja mõts om härra oma,
     10  see man orja omma nema.
     11  Krahvi, paronid ja vonnid,
     12  neide majol omma tornid.
     13  Kae kos paistva siidilipu,
     14  kalevi peal kuldanupu.
     15  Et naa suuren avustusen,
     16  vaeste vasto armastusen,
     17  taadre arvo suures pandva,
     18  kallist renti see eest nõudva.
     19  Vanast olime me orja,
     20  härra oliva meil kurja,
     21  ega päivi paljo pesti,
     22  ihonahka maha kisti.
     23  Pennega meid vahetati,
     24  odavaste ära müüdi,
     25  kingiti, kui veel es taha,
     26  tapeti kui koeri maha.
pag. 74
     28  Ent veel halelikumb lugu,
     29  et me oma Eesti sugu,
     30  kes siin veidi võimust saie,
     31  paljo ülekohut teie.
     32  Opmanni ja moisakubja
     33  oliva ne hirmsa tapja,
     34  esmalt nakse prassma, vandma,
     35  pääle see veel selga andma.
     36  Külakubja ja kiltre,
     37  aidamehe, pulgajunkru,
     38  oliva nee ähvardaja,
     39  laisas raipes teotaja.
     40  Moni sai neist usutavas,
     41  ausas teenris härra silmis.
     42  Oh sa ime, mis siis tegi!
     43  Suur oll' selle mehe vägi.
     44  Pühajärven tetti sõda,
     45  omma silma näiva seda.
     46  Viimne help seal seljast kisti,
     47  Eesti rahvast hirmsast pesti.
     48  Aeti neid läbi lipo,
     49  soldatil oll' pitka kimbo.
     50  Kuulge, armas rahvas, seda:
     51  egaüts sai jo viissada.
     52  Teno väesaksul olgu,
     53  kel veel hale süda oli,
     54  valo vähenda meil püüdis:
     55  "Kepid lühendage!" hüüdis.
pag. 75
     57  Sest meil piin siis vähem oli,
     58  mis meil mõisnik pääle pani.
     59  Seda egaüts sääl nägi,
     60  et see oli armotego.
     61  Muile seda hirmo tetti,
     62  paljo rahvast kokko aeti,
     63  Tarto ja Võro kreisist,
     64  oli mehi kigist mõisist.
     65  Keiser sest es tea mida,
     66  mõisniku kik teiva seda,
     67  sest et väe valitseja
     68  omma neide oma poja.
     69  Hale küll, et õpetaja
     70  omma ka nee haugutaja,
     71  et me oma pato perast
     72  ei saa lahti mõisakärast.
     73  Ritteriga nema sööva,
     74  üten lauan kohvi joova.
     75  See on kik me vere-higi.
     76  ükski meid ei lase ligi.
     77  Kerksand om küll mõisnik julge,
     78  kerjamine om ka selge,
     79  ega püha võid sa kuulda,
     80  mis om opetajal vaja.
     81  Kui om opetaja koolu,
     82  proua leses maha jäänu,
     83  siis om pallemine kantslis:
     84  Leselproual andke andid.
pag. 76
     86  Enestel om mõisa käen,
     87  raha tuleb iga päev.
     88  Toitke ise omad prouad,
     89  ärge santke vaesed orjad.
     90  Hengekarjuses end kutsva,
     91  siiski rikkaks saada tahtva.
     92  Kas om keagi kuulu,
     93  et me Kristus säärne olnu.
     94  Rohkem aastat seitsesada
     95  saa see alustus ja häda,
     96  kui see riisja sugu tuli
     97  kõrgin mäken esmalt oli.
     98  Oh te peris Murianid,
     99  Eesti rahva verekaanid!
     100  Maa ja mõtsa mõisas teiva,
     101  Eesti rahva vaiva seiva.
     102  Esmalt usku meile anti,
     103  perast orjust pääle panti.
     104  Siis me jäime nende võrko,
     105  nii kiskja sute kurku.
     106  Oh sa kaval siuvusugo,
     107  hirmus oli nende tego,
     108  alati naa teiva sõda,
     109  rahval oli nälg ja häda.
     110  Neide au ja neide riigi,
     111  nooli, püssi, pitka piigi
     112  teiva Eesti rahval hirmo,
     113  ei nad leidnud kuskilt armu.
pag. 77
     115  Poola kuningas siis tuli,
     116  ots siis mäelossel oli,
     117  Tahtse nema ehk es taha,
     118  Poola kuul neid põrut maha.
     119  Tenomeelest ma nüüd ütle,
     120  kui ma vana aiga mõtle:
     121  juba hoobis teine lugu,
     122  mis siin nännu meie sugu.
     123  Teno meie keisril olgu,
     124  et ta vaestel näütnu armo,
     125  kui me ei tee mitte kurja,
     126  ei meil ütski hakka harja.
     127  Au me suurel keisril olgu,
     128  tuhat kõrd tal teno tulgo,
     129  kes om teoorjust keelnu,
     130  mõisnikute voli neelnu.
     131  Isamaas taad nimitatas,
     132  meid see üle manitsetas,
     133  kui siis ütskõrd ära koole,
     134  siiski esamaad ei ole.
     135  Väike haud, kus mul om menna,
     136  tõise sõbra kandva sinna,
     137  säälgi mul ei ole raho:
     138  kui ei massa kallist raha,
     139  tuleva ne hauakaivja,
     140  pildva välja luu ja rõiva.
     141  Külakelmi, karjapoisi
     142  pildva luu ka ütest tõise.
pag. 78
     144  Nii om Eesti mehe sugu,
     145  neist ei peeta koski lugu!
     146  Vaiv ja nälg siin ilman ella,
     147  rahuta ka surman olla.
     148  Hiljaaigo paljo näiva,
     149  kui na prouad hauda veiva,
     150  talonaist eest välja tõiva,
     151  tõisi paika teda veiva.1
See asi om sündinu, Kanepi kabeli pääl kun Roodi provva talonaise asemele panti, selle et illus kotus om. 1866.
     152  Sest om jutt nüüd välja tulnu,
     153  et see om nii hirmus olnu.
     154  Au ja rikkus om neil ilman,
     155  parem ase saab surman.
     156  Oh suur Jumal, heida armu!
     157  sa võid luke mulla põrmu,
     158  paranda me vaeste ohtu,
     159  seni kui meid kutsud kohtu.
1 See asi om sündinu, Kanepi kabeli pääl kun Roodi provva talonaise asemele panti, selle et illus kotus om. 1866.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 18415/6 55 %
E 42361/8 51 %
EÜS VII 944/50 (3) 51 %
ARS 1, 851/7 (1) 50 %
EÜS XII 1097/1121 (122 & 123) 43 %
EKS 4, 29/39 (1) 42 %
H I 10, 751/3 (1) 41 %
E 19206/10 (2) 39 %
EKmS 4° 1, 277/83 37 %
H II 51, 401/4 (10) 37 %
E 58288/9 35 %
E 55486/520 (4) 33 %
ERA II 40, 411/4 32 %
ERA II 180, 564/9 (11) 30 %
E 1308/23 29 %
ERM 100, 36/43 (31) 28 %
ERM 87, 1/20 27 %
ERM 109, 32/42 (17) 27 %
E 78565/92 (1) 24 %
ERM 91, 1/38 24 %
H II 27, 305/6 (6) 22 %
H II 50, 789/98 21 %
ERM 45, 47/56 19 %
H II 14, 599/603 19 %
ERA II 11, 21/40 (2) 18 %
ERA II 41, 387/8 (1) 18 %
H II 28, 627/36 (1) 17 %
ERM 146, 35/9 (14) 16 %
ERA II 63, 223/5 (1) 16 %
EKS 1, 59/68 15 %
ERM 64, 59148/9 15 %
ERM 76, 52 (21) 15 %
E 40519/21 14 %
E 44210/3 (182) 14 %
ERM 3, 22 13 %
E 81492/3 (1) 11 %
ERM 141, 37 (17) 11 %
ERA II 156, 424/6 (1) 11 %
E 82307/8 (3) 10 %

Contains poems

EÜS IX 1289 (59)   100 %
EÜS IV 514 (1189)   89 %
EÜS V 148 (55)   83 %
EÜS V 138 (10)   70 %
ERA II 160, 421 (16)   68 %
E 82241 (l)   67 %
ERA II 63, 65 (122)   65 %
ERA II 124, 504/5 (8)   57 %
E 83806/7   54 %
E 59399   50 %