era202902370000
Tartumaa — Äksi
Loorits, Oskar;
Ariste (Berg), Paul;
Viidalepp (Viidebaum), Richard
1930
| Äksi Elistvere v. Õvanurme kl. umb. 3 klm. Voldist (Tabiverest). Meeslaulik Taavet Ansip, 86. a. | ||||
| Õige temperamendikas vanamees. Küsib aga viinapudelist "nooti" (Sõber Vardja pidi kogemata petrooleumipudeli nina alla pistma) ja laulab sellise hooga, et raske tagasi hoida ja kopeerida. | ||||
| Näikse kalduvus laule kombineerida ühte tsükli, hällist hauani reas; ise jutustab üleminekuid vahele. Nii kujuneb mingi "laul äl´list surmani": laul sellest, kuis "tillike" teole läks, edasi noorusaja lambamäng lauluga, laul õitsist, ehalkäimisest lauda pääle Leenukese manu, Leenu vanapoisist venna hoiatussõnad, heinamaal olek jne. Seletab lambamängu puhul vahele: "Mõni sõna on Kampasis (= Kampmannis) kah, aga ei tule täitsa väl´la." | ||||
| Kui satub viinast enam kuraasi, läheb suurelisemaks ega hooli naiste hoiatusist ega keeldest, ei hooli sellest, et meie ei suuda järgi kirju- tada, vaid ütleb üleolevalt, mis mehed me oleme, et ei jõua, ise universiteediski käind, las kirjutagu aga, - "te saade veel vanast pangust midagi kuulda, mis te pole kuulnud". Ja edasi seletab uhkusega, et tema on veel vana malga aja mees, on läbi eland malga aja ja ven´di aja ja sõja aja, temal olevat veel need "vanad pangu laulud, vanast pangust kõik." Siin olnud veel need vanad pangu rahad ja kõik. Ja lõpupoole ütleb iseteadvalt: "Nü(ü)d te saade need vanad pangu põhjad kätte." | ||||
| Märkan fonografeerimisel, et teatud laulu algusel naised kobivad toast juba aegsasti välja. Siis vanamees laulab oma ropendused torru ja naised tulevad ukse tagant uuesti tagasi noomitusega, et "sita laule" laulab, millest vanamees midagi ei hooli. | ||||
| Lõpupoole vana hakkab väsima. Pole ka nähtavasti kohe laule käepärast. Siis laulab mitmeid uuemaid laule. Eriti meeldivad talle soldati aja mälestused ja laulud. Kõneleb "sõja materjon'ist", "kasarmaja'st" jne. ja laulab "Mina olen vahva sõjamees". | ||||
| pag. 239 Laseme laulikut laule ette kanda esiteks lauldes ja pärast lugedes. Tundub õige selgesti, et lugedes raiub rõhuga kindlat takti ja skandeerib kaugelt enam kui lauldes. Laulmisel võib panna tähele järgmisi seiku: | ||||
|
Järgneb põhjalik kirjeldus lauliku laulmisviisi ja keele eripära kohta koos näidetega (ERA II 29, 239/42) | ||||