| |
Jõhvi linnas.
|
|
|
|
2 |
Mis Jõhvi linnas sündinud,
|
|
|
|
3 |
On kohutavad teod.
|
|
|
|
4 |
Üks noormees, kelle vanemad
|
|
|
|
5 |
Sääl Narva linnas elavad,
|
|
|
|
6 |
On süüta surmatud.
|
|
|
|
7 |
Ta pääle mõtles ööd ja päevad
|
|
|
|
8 |
Üks tema vihamees,
|
|
|
|
9 |
Kel oli süda sellest täis,
|
|
|
|
10 |
Et teine temast üle käis,
|
|
|
|
11 |
See teda ärritas.
|
|
|
|
12 |
Siis ööd ja päevad mõtles ta -
|
|
|
|
13 |
Kuis saaks ta teda surmata.
|
|
|
|
14 |
Ja kui need mässud hakkasid
|
|
|
|
15 |
Ja "vonnid" kohut pidasid,
|
|
|
|
16 |
Siis oli paras aeg.
|
|
|
|
17 |
Siis Jõhvi linna jooksis ta
|
|
|
|
18 |
Ja kaebas kohtu ees:
|
|
|
|
19 |
"Küll mina tunnen seda meest,
|
|
|
|
20 |
Kes kulli meie maja eest
|
|
|
|
21 |
On maha kiskunud."
|
|
|
|
22 |
Siis saadeti kolm soldatit
|
|
|
|
23 |
Tall' kodu järele.
|
|
|
|
24 |
Kui kohtu ette jõudis ta,
|
|
|
|
25 |
Siis ütles kindla sõnaga:
|
|
|
|
26 |
"Ei ole minu süü!
|
|
| |
pag. 524
|
|
|
|
28 |
Küll rongi hulgas olin ma,
|
|
|
|
29 |
Kus olid teisedki.
|
|
|
|
30 |
Ei kroonu-kulli puutund ma,
|
|
|
|
31 |
Sest võivad teised tunnista,
|
|
|
|
32 |
Kes ühes olivad."
|
|
|
|
33 |
Siis tulid sinna mitu meest
|
|
|
|
34 |
Ja tunnistasivad:
|
|
|
|
35 |
"Me tunnistame vandega,
|
|
|
|
36 |
Et Tamm on kulli kiskunud,
|
|
|
|
37 |
Kuid mitte see noormees!"
|
|
|
|
38 |
Ei sellest aga hoolita,
|
|
|
|
39 |
Vaid öeldi temale:
|
|
|
|
40 |
"Kes kroonu-kulli teotaja,
|
|
|
|
41 |
See valmistagu aegsasti
|
|
|
|
42 |
Nüüd ennast surmale."
|
|
|
|
43 |
Siis tuli õpetaja ka
|
|
|
|
44 |
Ja ütles temale,
|
|
|
|
45 |
Et laps, oh tule kinnita
|
|
|
|
46 |
End püha sakramendiga
|
|
|
|
47 |
Siin ilmas viimast kord.
|
|
|
|
48 |
Siis ütles õpetajale:
|
|
|
|
49 |
"Ei seda taha ma,
|
|
|
|
50 |
Et süüta pean surema.
|
|
|
|
51 |
Siis andku Jumal andeks mull'
|
|
|
|
52 |
Kõik minu patusüüd!"
|
|
| |
pag. 525
|
|
|
|
54 |
Veel surmapäeval oli ta
|
|
|
|
55 |
Nii rõõmus päälegi -
|
|
|
|
56 |
Läks rõõmsalt surmaplatsile
|
|
|
|
57 |
Ja langes sinna põlvili
|
|
|
|
58 |
Ja palus Jumalat.
|
|
|
|
59 |
Siis ütlesivad: "Andku tuld!"
|
|
|
|
60 |
Ja paugud kõlasid.
|
|
|
|
61 |
Ta langes sinna põlvili
|
|
|
|
62 |
Ja heitis hinge vaiksesti.
|
|
|
|
63 |
Nüüd - rahu temale!
|
|
|
| |
|