| |
Kohila peksu laul.
|
|
|
|
2 |
Päike tõuseb kuldsest taevast,
|
|
|
|
3 |
näitab valgust üle maa,
|
|
|
|
4 |
rahval tuksub soontes veri
|
|
|
|
5 |
värin läbi lõpmata.
|
|
|
|
6 |
Kuni vallamaja ette,
|
|
|
|
7 |
seisma jäeb see rahvapilv,
|
|
|
|
8 |
igal ühel mõlgub mõttes
|
|
|
|
9 |
mis nüüd sünnib taeva all? -
|
|
|
|
10 |
Seal siis suured vemblakuhjad,
|
|
|
|
11 |
pingid valmis pandud ka,
|
|
|
|
12 |
ülemate käes on ohjad,
|
|
|
|
13 |
issand ise halasta.
|
|
|
|
14 |
Sealt siis tuleb Besoprasov,
|
|
|
|
15 |
mitme teise härraga,
|
|
|
|
16 |
rahvas näeb ja ära kohkub.
|
|
|
|
17 |
Algab kõnet korraga.
|
|
|
|
18 |
Viis te hulgast teise ilma,
|
|
|
|
19 |
lasen mina saata nüüd.
|
|
|
|
20 |
Teid ei salli rahva silmad,
|
|
|
|
21 |
surma jauks teil küllalt süüd.
|
|
|
|
22 |
Aga siiski oma armu tahan üles näidata.
|
|
|
|
23 |
Kes teab head veel rääki põrmu,
|
|
|
|
24 |
peab välja astuma,
|
|
|
|
25 |
Kihin kahin rahva keskel,
|
|
|
|
26 |
Mõnel valmis hea nõu.
|
|
|
|
27 |
Härradele ette astu,
|
|
|
|
28 |
Paluda veel üle jõu.
|
|
|
|
29 |
Siiski mõjub rahva palve,
|
|
|
|
30 |
pisut ülematele.
|
|
|
|
31 |
Kotzebu see pöörab palge, vastab palujatele.
|
|
|
|
32 |
Kergitakse kahel trahvi.
|
|
|
|
33 |
Jäetaks neid veel elama.
|
|
|
|
34 |
Aga ametist saab lahti.
|
|
|
|
35 |
Üks ja teist saab peksetud.
|
|
|
|
36 |
Selle peale anti märku,
|
|
|
|
37 |
kolme ära surmata.
|
|
|
|
38 |
Rahvas vaatab mitmes järkus,
|
|
|
|
39 |
järel tardund pilguga.
|
|
|
|
40 |
Surmaplatsil langsid põlvil,
|
|
|
|
41 |
siit maailmast lahkujad.
|
|
|
|
42 |
Silmad lastes taevavõlvil,
|
|
|
|
43 |
näevad vaimus kodumaad.
|
|
|
|
44 |
Julgeste siis tõusvad üles,
|
|
|
|
45 |
surmapauku oodates.
|
|
|
|
46 |
Vaikne rahu hinge süles,
|
|
|
|
47 |
nõnda seisma jäevad nad.
|
|
|
|
48 |
Nii kui pikne, püssi pragin,
|
|
|
|
49 |
rahva kõrvu kostab siis.
|
|
|
|
50 |
Pärast kuuldus metsakohin,
|
|
|
|
51 |
nii kui vaikne leinaviis.
|
|
|
|
52 |
Langevad nüüd surnukehad,
|
|
|
|
53 |
pead lõhki vere sees.
|
|
|
|
54 |
Ajud väljas, näunahad
|
|
|
|
55 |
on kui masked nende ees.
|
|
|
|
56 |
Algab teine kole lugu
|
|
|
|
57 |
peksuplatsil kiiresti,
|
|
|
|
58 |
vaene talurahva sugu
|
|
|
|
59 |
kannata saab hirmsasti.
|
|
|
|
60 |
Hüüti esimene välja
|
|
|
|
61 |
pingi peale kummuli.
|
|
|
|
62 |
Paljaks kisti temal selja,
|
|
|
|
63 |
sadasi tal lauti.
|
|
|
|
64 |
Rahva keskel kostsid hüüded,
|
|
|
|
65 |
peksu seisma jäetakse
|
|
|
|
66 |
aetaks vanad, hüütaks uued,
|
|
|
|
67 |
mitmel tervis võetakse.
|
|
|
|
68 |
Veri jookseb mööda selga
|
|
|
|
69 |
alla valge lumesse.
|
|
|
|
70 |
Aga miskid pole teha,
|
|
|
|
71 |
kannata saab hirmsaste.
|
|
|
|
72 |
Pannakse veel kinni puuri,
|
|
|
|
73 |
vaeseid haigeid vangisi.
|
|
|
|
74 |
Küll seal vanu ja ka noori,
|
|
|
|
75 |
parantavad haavasi.
|
|
|
|
76 |
Juhtubki veel neile saatus,
|
|
|
|
77 |
kinkima kord tervise.
|
|
|
|
78 |
Kodumaalt neid viidaks ära,
|
|
|
|
79 |
kaugele külma maadesse.
|
|
| |
Ervin Uutmann Orus Ridakülas Kose kihelkondas ära kiri tema laulude kogust.
|
|
|
| |
|