| |
Suure Tõllu poig ja Kalevi poig pillimeestena.
|
|
| |
Ne olliva Uduvere küla pillimehe'. Keluse külast lätsiva läbi. Üts olli Suure Tõllu poig, tõine Kalevi poig. Katekeisi. |
|
| |
|
|
| |
Sis võtiva kuuse maha, teiva viiulipilli. Mõlemba teiva. Sis oli pill valmis tettu. Sis naksiva timmima. Timsiva ütte: sang! sang! pung! pung! sang! sang! pung! pung! Sis tuli neil iistmäng: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Tisu Tiiu oli ilus plika
|
|
|
|
7 |
Poiste pääl tema vaatis ikka
|
|
|
|
8 |
Hommikul kui tuba pühkis
|
|
|
|
9 |
Luvvakonsuga ta nina nühkis
|
|
|
|
10 |
Ussassaa, villenaa
|
|
|
|
11 |
Kaale'ga Mihkel kaavanaa!
|
|
| |
pag. 304 Noh, nüt olli neil pilli ära timm(i)tu, nüt tuli tuu pärismäng, valsilugu: |
|
| |
|
|
|
|
14 |
Pooli Ansu, Tooma Tiiu
|
|
|
|
15 |
Tiimu Tont ol´l põrandal
|
|
|
|
16 |
Aaper juht ja Marja Mati
|
|
|
|
17 |
Püksi lapit ollit lahti
|
|
|
|
18 |
Villenaa! Villenaa! Villenaa!
|
|
|
|
19 |
Kaale'ga Mihkel kaavanaa!
|
|
| |
Ja sis kui Uduvere küläst läbi lätsivä: tuuleveske juuske ja möldre jahvat ja kuulis mängumehi tulevat. Mölder pööris tantsma, ja veske jooskis, ja nii kaua, kui ta palama läts - - ja ise tansip ja näitap kääga, et heida pääle - teisele mehele näitap kääga, ei ütle, aga teine ei saa aru - - - Ise tansip! (mölder) |
|
| |
|
|
| |
Ja rüälõikaja nurme pääl põimseva rüga, ja peremees kuuleb mängu, et: |
|
| |
|
|
|
|
24 |
Ai Pooli Ansu, Tooma Tiiu
|
|
|
|
25 |
Tiimu Toht ol´l põrandal - - -
|
|
| |
Ja tansma. - Ja muist iimal hainamaal haina võtman ja kuuleva mängu, et: |
|
| |
|
|
|
|
28 |
Ai Pooli Ansu Tooma Tiiu - - -
|
|
| |
ja pöörva ka tansma ja tansiva, kas Issand halasta! |
|
| |
|
|
| |
Ja veski läts palama - kurat palot maha. Sis tuu teine peremees võttis luugu ja tuu pööras ka tansma. Ja vanainemise' kuulsi kah, et mängumehe läiva küläst läbi - vanainemise, kes tõbbevoodin olliva - nuu' leiva jalaga sängi otsalauda vasta ja laulsiva ka! |
|
| |
|
|
|
|
33 |
Ai Pooli Ansu, Tooma Tiiu - - -
|
|
|
|
34 |
Jah, lätsiva külast läbi.
|
|
|
|
35 |
Vat sääratsit mehi ei ole!
|
|
|
|
36 |
Terves ilmas ei ole sääratsit!
|
|
| |
Peräst kaieva: mis me tennü olemme! Veski palotetu, rüävihu tallatu, hain sõtkutu - - - Ei ole midagi teta - - kahju mis kole. - Vat mis hull pia tegi! Ütle venelase muudi: Mul oli kolm lotja, vot kurat - kõik putsin! - - - Äh-äh-äh (Naerab ise) |
|
| |
|
|
| |
(Vanamees jutustas selle loo suure hoo ja paatosega. Kas ta selle on ise fantaseerind või kustki kuulnud, seda ei tulnud meele küsida. Vast saab seda hiljem teada, kui lähen sinna tagasi. - Ennem ta laulis meile laulud üksikult, kuid ühendas nad kohe teatud tsüklisse, eeslauluks, pärislauluks ja valsilooks. See jutt pidi nagu ühte siduma laulud - jutusündmustik üheks tervikuks.) |
|
| |
|
|
|
| |
|