|
|
1 |
Ma olen Tartust vabrikant,
|
|
|
|
2 |
kes töödes, asjus imetark.
|
|
|
|
3 |
Mina oskan teisi õpeta
|
|
|
|
4 |
ja pudelisse puhuda.
|
|
|
|
5 |
Mu juuksed pääs kui harjased,
|
|
|
|
6 |
nad heinakuhja sarnased.
|
|
|
|
7 |
Ei iial mina neid pole kamminud,
|
|
|
|
8 |
vaid tüdrukud on sasinud.
|
|
|
|
9 |
Ei juukseid, neid ei lõika ma,
|
|
|
|
10 |
oma pead ei riku sellega.
|
|
|
|
11 |
"Tõepoolest", ütlevad kõik mul,
|
|
|
|
12 |
"mis imekena juuks on sul!"
|
|
|
|
13 |
Mispärast minu habe nii sügeleb
|
|
|
|
14 |
ja mitmest kohast kiheleb:
|
|
|
|
15 |
kas on ehk mõni hallivatimees
|
|
|
|
16 |
ehk aset leidnud habemete sees.
|
|
|
|
17 |
Mispärast minu nina nii sinine,
|
|
|
|
18 |
ta mitmest kohast verine.
|
|
| |
pag. 401
|
|
|
|
20 |
Seda on kõik armas viin mul' teind,
|
|
|
|
21 |
kui teistega olen kaklema läind.
|
|
|
|
22 |
Ei valtserit ei tantsi ma,
|
|
|
|
23 |
ei seda minu jalg ei kannata.
|
|
|
|
24 |
Vaid labajalavalss las latata,
|
|
|
|
25 |
las purjuspeaga lennata.
|
|
|
|
26 |
Neid saapaid sittu ei salli ma,
|
|
|
|
27 |
ei neid minu jalg ei kannata,
|
|
|
|
28 |
ei neid mul pole olnudki
|
|
|
|
29 |
Mul teises jalas tuhvel, kott.
|
|
|
|
30 |
ja komberdan kui härr von Trott.
|
|
|
|
31 |
Mu pintsakas nii antsakas,
|
|
|
|
32 |
seda kinkis mul üks untsakas.
|
|
|
|
33 |
Tal teine käis on puuduksil
|
|
|
|
34 |
ja teist ei ole olnudki.
|
|
|
| |
|