ERA II 42, 171/80 (1b)

era20420171001b
Viljandimaa — Kolga-Jaani
Grauberg (1935. a.-st Raidla), Johannes
1931

Metadata

COL: Joh. Grauberg
ID: ERA II 42, 171/80 (1b)
INF_NIMI: Rõõt Grauberg
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k.
TMP: 1931

Peale laulatust sõideti pruudikodu. Need peigmehe poolt sugulased, kes ei olnud pruuti veel hästi näinud, hakkasid teda välja laulma, kaasitama
     3  Kus ma tundsin langu õue
     4  Arvasin äia aseme
     5  Teeääres tinane risti
     6  Väravas oli verstasammas
     7  Toa taga toomingmetsa
     8  Kaju1
(kaevu)
 ääres kaasikmetsa.
     9  Vasksed väljaväravad
     10  Hõbedased õueaiad.
     11  Viis oli aita viirastikku
     12  Kadakased karjalaadad
     13  Aoriidad ridastikku.
     14  Kuldased on kajukoogud
     15  Toa ees on tunnikella.
     16  Sealt ma tundsin langu õue
     17  Arvasin äia aseme. . .
(järg 56 lhk)
Nüüd tuli juba pruut välja tantsima ja võidi hakata pulme pidama. Päeva pärast alles sõideti edasi; selle aja sees söödi-joodi, ja mängiti mänge. Rahakogumine oli igal pool ja seda toimiti õige mitmekesiselt. Ka on põletatud pruudi kodus "alet". Iga nooriku venna ja õe jaoks säeti puupakk, sinna löödi kirvega täkked sisse, kuhu siis pulmalised oma kopikuid panid (iga raha jaoks ise täke). Kui kõik pakud läbi olid käind, võeti raha välja, mis iga paku omanik tasku pani, kuna pakud kodu lähedal metsa serval ära põletati. Kuid enne "tanutamist" raha ei kogutud, alles "kodutamise ajal".
Juba sama päeva (pühap) õhtul sõitis peigmees ühes pruudi ja kaasanaesega ära, kuna teised pulmalised järgmisel päeval järel sõitsid. Peigmehe poolt sugulased hakkavad kaasitama:
(vt. teisel lhk.)
(Täiendav osa laulust eelmisel küljel, mis varem kahjuks puudus)
     27  Tooge needu2
needu - mehe õde, tüdruk talus, mitte teenija
 meie näha
     28  Tuikene meie tunda
     29  Kaokene meie kaeda
     30  Kas on velle vääriline
     31  Kas on kaasikute karvaline
     32  Saajanaiste sarnalene
     33  Kas sünnib meie segaja3
(sekka)
     34  Kas mahub meie majasse
     35  Kõrgi kõrvu istumaie
     36  Kas on pikka, peenikene
     37  Kas on saksa saleda
     38  Kas on tarka tantsimaie
     39  Ladus jalga laskemaie. . .
Nüüd tuuakse pruut kindlasti välja tantsima, mille peale kaasitajad kiitma hakkavad, mis sünnib ülemise laulu tõlgitsemisega, et:
     42  Küll on tarka tantsimaie
     43  Ladus jalga laskemaie
jne.
pag. 173
     46  Meil on mõte teele minna
     47  Meie kodu kauge'elle
     48  Viis on verstada vaheta
     49  Kuus on kuivada jõgeda
     50  Seitse seisvat allikada
     51  Kahessa kalamereda
     52  Ühessa emajõgeda
     53  Kümme külma allikada
Pruut säeb riidesse, jättes kodustega jumalaga, kusjuures kaasitasse:
     56  Jumalaga, isakene
     57  Jumalaga, emakene
     58  Jumalaga, õekene
     59  Jumalaga veiksed vennad
jne.
Ära minnes hakkab ta ema tänama:
     63  Ole terve, memmekene
     64  Teiseks terve, taadikene
     65  Imetamast, kasvatamast.
     66  Ei annud amme imeda
     67  Ei annud pordu pureda
     68  Lesenaese lipitseda,
     69  Ei annud sulase sundi
     70  Ammele piima haleda
     71  Pordule piima punase
     72  Lese piima, leinapiima
     73  Sulasel sumeda piima.
     74  Amme piim teeb haigessa
     75  Pordu piim teeb sinises
     76  Lese piim leegib valge'esse
     77  Sulasel on surmapiima.
     78  Ole terve, memmekene
pag. 174
     80  Imetas ise ilusa
     81  Kasvatas ise kasina,
     82  Nüüd ep mu palged punased,
     83  Võttis mind noomi nukkasagi
     84  Toasse, toa eesse
     85  Tapelda taha värava
     86  Ei saanud kurja küla kuulda
     87  Halva noorte poiste kuulda
Enne toast välja minekut hakatasse veel kaasitama:
     90  Kõik jäävad nurgad nuttemaie
     91  Istemed igatsemaie
     92  Kambri seenad karjumaie
     93  Pingid pillie puhuma.
     94  Huluma jäävad hoonenurgad
     95  Karjuma jäävad karjalaadad
     96  Ammuma jäävad hallid lehmad
     97  Mooma jäävad mustad lehmad
     98  Kiunuma jäävad kirjud lehmad
     99  Heina etteandijada
     100  Kaindlatäie kandijada
     101  Sületäie süüstivada,
     102  Tilli talle tallitajat
     103  Kahjatsema kajukoogud
     104  Vinguma jäävad veepanged
     105  Karjuma jäävad kaljakannud.
     106  Nuustikud jäävad nuttemaie. . .
Nüüd minnakse välja ja algab sõit, kuna hakatakse kaasitama:
     109  Hoia mu õde ilusti
pag. 175
     111  Ära anna ämma lüüa
     112  Ära anna äia lüüa
     113  Ära anna nadude naerda
     114  Vennanaeste veeretada
     115  Karjalaste kaagutada.
     116  Löö sa hobust, hoia naista
     117  Kaitse kallist saanitäita,
     118  Ära sina vii viidakusse
     119  Aja aiakäänakusse
     120  Viide tiib naese vigaseks
     121  Aid tiib naese haigessa,
     122  Löö sina märki mättaesse
     123  Armi aiateivastesse
     124  Tule jälle teista korda
     125  Teista korda, kolmat korda
     126  Meil jäävad Kaied kasvamaie
     127  Mannid maasta tõusemaie . . .
Vanal ajal pandud pruudi nägu viimise ajal "linikuga" kinni, siis ei näevat tagasi tulla.
Teisel hommikul hakkasid pulmalised järgi sõitma. Veimekirst pandi reele (vankrile), kaks hobust ette ja peale asusid peiupoisid (pruudi vennad ehk kui neid põlnd, siis mõned teised pruudi lähedased sugulased - noored poisid), olles oma koormaga kõige ees. Kui veimekirst kerge, siis pandi kirstu terveid leibasi ja mõned pannud isegi vilja kirstu, et aga tõstjad saaks arvata, nagu kirst oleks kõik riidevara täis. Peiupoistel on seotud vöö üle õla kainla alla kinni ja looga kül´les on vöö. Kui jõutakse peigmehe kodu lähedale, hakatakse kaasitama:
     132  Ei ma sõitnud söögi tõttu
     133  Ei ma tulnud joogi tõttu
     134  Ma tulin kahju kaivamaie
     135  Õde õuesta kadunud
     136  Väravista välja toodud
     137  Ma tullin jäli järele
     138  Siia tullid sirgu jäl´led
     139  Siia käänsid kärbi jäl´led
     140  Väravasse karu jäl´led.
     141  Siin ta tõlda tõstetie
     142  Kaarikusse kannetie
     143  Ei ma sõitnud söögi tõttu
     144  Ei ma joosnud joogi tõttu
     145  Mul jäid kodu kolmed söögid
     146  Ahju jäi anilihada
     147  Panni pääle pardipraadi
Lähevad õue
     150  Tere, tere, uued langud
     151  Kas on hoovi hooste panna
     152  Varna vallaste visata
     153  Kus mu täkud tantsiteles. . .
Pruut on ära peidetud ja teda kaasitasse välja. Nüüd viiakse pulmalised lauta, laudas seob pruut vöö lehma sarvi ja lamma kaela, kusjuures pruudi poolt sugulased kaasitavad, kiites ja tänades peremeest ja karja. Pärast minnakse aita, kus näidatakse vilja ja riidetagavarasi, kusjuures kaasitajad ei väsi kiitmast - kõrendad on kõiki täis jne. Nüüd käiakse veel rihuall, kus pruut seob vöö mõne tähtsama tööriista külge. Nüüd hakatasse tuppa minema -
     156  Kas tohib tulla tubaje
     157  Alla räästaste ajada
     158  Kas te räästas rikub rätte
     159  Kas puhas toaedine
     160  Kas lage lauatagune
     161  Kas teil pinki peresse
Hakkavad sööma minema
     164  Kas on puhtad peiu pingid
     165  Kus ma tusart toetan
     166  Kus ma panen paksud kintsud
Nüüd hakatasse sööma, kusjuures noorikule antakse laps sülle, kellele ta pidi sukad jalga tõmbama, mis tal käes olid, sellega sooviti palju lapsi. Peigmees pani pruudi kohale lauale raha, kuhu siis ka teised pulmalised omad kopikad asetasid, see raha läinud nooriku emale. Peale söömist hakati "veimekimpe" müüma (seda tegid vaid suure kaasavara omanikud). Paar sokke, paar kindid ja särk seoti vööga kimpu. Kui veimekimbud müüdud (nende hind oli õige soolane) siis hakati "tanutama". Pruudile pandi tanu pähe, kusjuures öeldi:
     169  "Uneta uni, mäleta mälu,
     170  pea poiss meeles."
Kaasitajad laulsid:
     173  Ehi, ehi, jõua, jõua
     174  Ehi meile ehitelle
     175  Miska memme on ehitud
     176  Pane päha memme pärga
     177  Otsaette memme hooli,
     178  Heidad õhtul sa magama.
pag. 178
     180  Pane hooli õrre piale,
     181  Mure musta parre piale.
     182  Tõused hommiku ülesse
     183  Võta hooli õrre pialta
     184  Mure musta parre pialta
     185  Võta otsi undrukida
     186  Võta katsu kapukida
     187  Sääda säärepaelasida
     188  Käi õued, kääri õued
     189  Käi läbi karjalaadad
     190  Lase läbi lammalaadad
     191  Leidsid sa lehmalta vasika
     192  Lambal lauku tallekese,
     193  "Mine äia päitsisse,
     194  Mine ämma päitsisse:"
     195  "Ülene, ülene, äia,
     196  Ärane, ärane, ämma!"
     197  "Leidsin lehmalta vasika
     198  Lammalt lauku tallekese."
     199  "Oh mu kuldne minia,
     200  Hõbedane pojanaine,
     201  Mine lehma lüpsemaie,
     202  Mine talle tallitama,
     203  Võta panged paku pialta,
     204  Too sa vesi kajulta,
     205  Pane pada tulele,
     206  Tee tuli lee alleje,
     207  Võta sa võtmed võrusta,
     208  Võta astu aidateeda
     209  Kepsi keldriradaje
pag. 179
     211  Too aidast sialihada
     212  Keldrist võta võida
     213  Kamrest kanamunada. . .
Nüüd hakati "põlle paikama", pruut võttis põlle üles, kuhu siis pulmalised raha hakasid pilduma. Põll pidi olema kõvast riidest, sest lõbusad pulmalised heitsid raha õige kõvasti ning suurem raha võis põllest läbi lennata.
Veimejagamine olevat (ka vahel) peale tanutamist sündinud. Veime andja oli kaasanaene, kes andis kimbu pruudi venna kätte, kes jagab kimbud andes kõige esimese peigmehele, siis isale, emale, vendadele, õdedele ja siis teistele sugulastele. Nüüd asusid ka tantsitajad platsi, kes hakasid kaasitama ja kiitma müüdavat kaupa.
     218  Küll on pikad küll on laiad
     219  Küll on pikad pilgulised
     220  Küll on laiad lapilised
     221  Sii põle suiknud4
(magama)
 suitsuaega
     222  Sii on kukeni kudunud
     223  Kikkani on kirjutanud
     224  Kanalauluni ladunud
     225  Meie saime neitsikese
     226  Saime kangaste kuduja
     227  Hõbelõnga lõksutaja
     228  Vaskivarva veeretaja
     229  Kis kujub sisse sirgu silmad
     230  Ääre piale ärtu silmad
     231  Vahele varese silmad
     232  Keske'elle kaardi silmad
pag. 180
     234  Nurga peale nugise silmad. . .
Teisel päeval sõitsid pulmalised tagasi pruudi kodu, kuid mitte kõik, väike osa jäi maha. Nii käidi "kodutamas" neli korda, kumbagil pool üks päev ja öö.
Peaaegu iga toimingu juures tuli pulmalisel anda kopikaid. Kui noorik hommikul silmi pesis, visati kaussi või kappa raha. Lauakoristajale anti raha ja uus rahakorjamise viis, mis on tarvitusele tulnud umbes 50 a. tagasi, oli järgmine: "Kaks pulmalist läksid aoriidale, teisel oli käes viht ja teisel kapp. Pulmalised läksid kordamööda aoriidale ja lasid ennast vihelda, mille peale teine andis kapas rüübata (kapas oli vesi, mille sisse oli lõigutud sibulat ja küüslauku), kuna sellele tuli jällegi anda raha. See komme olevat sisse toodud Kursi khk. sealviibivate sugulaste poolt.
Pulma läksid enamasti vanemad inimesed, kellel oli kaasas leivakott lihakintsu ja leivapätsidega. Ka oli igal kaasas viinapudel.
1 (kaevu)
2 needu - mehe õde, tüdruk talus, mitte teenija
3 (sekka)
4 (magama)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 270, 589/91 13 %
ERA II 270, 591/3 12 %
ERA II 270, 586/7 12 %
ERA II 270, 587/9 11 %
H, Kolga-Jaani 3, 131/3 (98) 11 %
ERA II 141, 161/2 (12) 10 %

Contains poems

EÜS IX 921 (4)   78 %
ERA II 259, 15/6   70 %
EÜS X 2749 (357)   62 %
ERA II 141, 63 (14)   61 %
H I 1, 266 (167)   57 %
EKmS 8° 2, 738 (36)   55 %
H II 15, 560 (46)   55 %
H, Kolga-Jaani 1, 75 (1)   54 %
EÜS VI 1680 (129)   52 %
H II 38, 674 (5)   51 %
EÜS III 622/3 (89)   50 %
ERM 94, 17   50 %
ERA I 3, 332 (25)   50 %