Metadata

COL: Richard Viidebaum
ID: ERA II 63, 132/3 (361)
INF_NIMI: Ann Pilberg. s. 1858. a.
LOC: Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k.
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1933

Jutustajal endal olnud kaks peigmeest ja et otsustada, kumbale minna, võtnud mõlema nimel värsse.
Esimesele, keda ta ise ka pole sallinud, tulnud värss:
pag. 133
    6  Kui mina pimmen olli
    7  Sis kurat pääle tulli
    8  Taht minno ära neelda
    9  Ent Jeesus su võtt keelda
Kurat ennem, siis viimases reas Jeesus.
Kuid teisele, keda ta ise ka rohkem armastas (kuigi ta oli kehvem), tuli värss:
    14  Kuis helde om see köüdüs
    15  Mis armust palmitu
    16  See armuvõrk, mis siidist
    17  Ning kullast koetu
    18  See tõmbab mind so perra
    19  Et patu armu nakra
    20  Nink saa sult kustutust.
Kuigi ses teises värsis pole ei Jumala ega Jeesuse nime, on see üldiselt siiski häätahtlikult jaatav.
Asjaomane on sellest viimasest leidnud kinnitust oma armastusele ja eelmisest tuge, et tollele ebameeldivale vastu panna. Kui see värss mulle tulli, ma palli ja ütli: "Issand, see ei ole mitte minu jago!"