era207303150010
Tartumaa — Tartu-Maarja
Pärn, Minna
1934
Sõjalaul |
||||
Maailmasõjas Eesti sõduri luuletatud. 1916 aastal üles kirjutatud. | ||||
4 | Ju paistvad tähed kõrgel õhus, | |||
5 | Kuu oma valgust kallab ka, | |||
6 | Kõik inimesed unerahus, | |||
7 | On uinumas nüüd mureta. | |||
8 | Seal kaugel ida Preisi piiril | |||
9 | Seal pole rahu iialgi, | |||
10 | Surm teeb tööd seal tuuletiivul, | |||
11 | Kuud, ööd ja päevad lõpmata. | |||
12 | Seal võitleb vahva vene vägi | |||
13 | Ja tungib pääle vaenlane | |||
14 | Kas seisku ees tal tulemeri, | |||
15 | Või jooksku jõgi lainetes. | |||
16 | Kord öösel laagri tule ääres, | |||
17 | Salk noori eesti soldatid | |||
18 | Nad istuvad seal vaikses mures, | |||
19 | Ning kurbtus täidab südameid | |||
20 | Neist eemal haljal muru pinnal | |||
21 | Üks Eesti poeg on mõtetes | |||
22 | Ta vaatab üles taeva poole, | |||
23 | Ja räägib iseeneses. | |||
pag. 316 | ||||
25 | Ju hommikul kui tõuseb päike, | |||
26 | Meid võitlusele viiakse. | |||
27 | Kus sadandeid meid surma langeb, | |||
28 | Vast nende seltsis mina ka. | |||
29 | Ei ole ühtki armast silma, | |||
30 | Kes haua kaldal saadaks mind. | |||
31 | Kui Poola muld siin oma hõlma | |||
32 | Saab võtma teisi ja ka mind. | |||
33 | See kaitsekraav võib tuhaks saada, | |||
34 | Mis ise olen kaevand ma. | |||
35 | Ei tehta kirstu kuuest lauast, | |||
36 | Et ennast olen vaevand ma. | |||
37 | Ei kuule ma siin palvesõnu, | |||
38 | Minu omaksete huuledelt, | |||
39 | Vaid ainult püssi kuuli tina. | |||
40 | Mis elu nõuab vendadelt. | |||
41 | Siin pole leida ka neid käsi, | |||
42 | kes silmi kinni suruksid, | |||
43 | Ei silmist jookse nendel vesi. | |||
44 | Kes mind siin hauda kannavad. | |||
pag. 317 | ||||
46 | Ei iialgi minu hauakünkal, | |||
47 | Minu õde või siin paluda, | |||
48 | Ei vanemad ka nuttes hüüda, | |||
49 |
Mu poeg siin hinga rahuga1 (sees) .
|
|||
50 | Minu hauaküngast ei või ehti | |||
51 | Minu kallim lillepärjaga. | |||
52 | Ei kuule ma tema armsaid sõnu, | |||
53 | Ei või minu haual paluda. | |||
54 | Minu armsad kui te kodu pinnal | |||
55 | Veel ikka elus olete, | |||
56 | Ehk jõuab kord ka teatus sinna. | |||
57 | Et olen suikund surmale. | |||
58 | Siis ärge endid kurvastage, | |||
59 | Vaid võtke silmi kuivata. | |||
60 | Ning seda meelde tuletage | |||
61 | Surm tuleb ükskord teilegi. | |||
26 märtsil 1916 aastal. Petrogradist mulle kirjutanud Gustav Kontor, kes viibis seal haavatuna. Kes laulu autor, seda ei tea ma. | ||||
1
(sees) |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.