|
|
1 |
Kuressaares Roomasaare rannal
|
|
|
|
2 |
mere kaldal kruusamägedel
|
|
|
|
3 |
kus mitukümmend vaprat Eesti venda
|
|
|
|
4 |
seal ühes hauas puhkvad rahuga
|
|
|
|
5 |
Oh koledus rõhub nende rinda
|
|
|
|
6 |
kes seda kuuleb ja veel ise näeb
|
|
|
|
7 |
seda hirmsat kohta ja seda mulla pinda
|
|
|
|
8 |
kus vabaduse võitlejate väed.
|
|
|
|
9 |
Sõjamees kes lahingus on langend
|
|
|
|
10 |
on mälestuseks lihtne valge rist
|
|
|
|
11 |
aga nemad väärt ei ole et neil pandaks
|
|
|
|
12 |
püsti ainust kepikest
|
|
|
|
13 |
Ei lille pärga pole luba panna
|
|
|
|
14 |
seda hävitakse hirmsa vihaga
|
|
|
|
15 |
ei ükski roos ei kasva ise sinna
|
|
|
|
16 |
ei ükski laulma sinna ka ei saa
|
|
|
|
17 |
Talvel heidab armu lume läiget
|
|
|
|
18 |
katab kinni hirmust koledust
|
|
|
|
19 |
Suvel on sääl kõrbev palav päike
|
|
|
|
20 |
Öö kaste toob neil ainult jahutust
|
|
|
|
21 |
Armas jumal kui sa palveid kuuled
|
|
|
|
22 |
sa võta vastu silma pisarad
|
|
|
|
23 |
kus mitmed kümned õnnetumad hinged
|
|
|
|
24 |
nad valus sinu poole hüüavad.
|
|
| |
pag. 270
|
|
|
|
26 |
Ema nutab kaebab poega taga
|
|
|
|
27 |
ei leia tema enam lohutust
|
|
|
|
28 |
ja õde vend kes leinab venda taga
|
|
|
|
29 |
ei leia teda enam ilma seest
|
|
|
|
30 |
Pruut kes peiul viimast truudust vandus
|
|
|
|
31 |
Nii sama peig on temal vastand ka
|
|
|
|
32 |
peid surmani oma truudust jõudis hoida
|
|
|
|
33 |
üks pauk ja kõik oli lõppend korraga
|
|
|
|
34 |
Oh Eesti neiud kes te õrnem sugu
|
|
|
|
35 |
Te mälestage oma kallimaid
|
|
|
|
36 |
ta oli noor ja pidas teistest lugu
|
|
|
|
37 |
ja tervitusi saatis sedamaid.
|
|
|
|
38 |
Koledus rõhus nende rinda
|
|
|
|
39 |
kui nemad sammusivad surmale
|
|
|
|
40 |
nende järel jooksis linna rahva vägi
|
|
|
|
41 |
ja jätsid jumalaga nendega.
|
|
|
|
42 |
Küll valu täitis nende rinda
|
|
|
|
43 |
kui nemad sammusid vastu surmale
|
|
|
|
44 |
nad jätsid jumalaga saare pinda
|
|
|
|
45 |
jäe võitjaks vabaduseriik.
|
|
| |
Marie Abramsi kladest
|
|
|
| |
|