| |
Langenud vendadele
|
|
|
|
2 |
Nüüd nüüd on nad vihase võitluse sunnil
|
|
|
|
3 |
Galitsia väljadel verisel tööl.
|
|
|
|
4 |
Need tugevad prisked kes kodumaalt läksid,
|
|
|
|
5 |
Kui suvi neil sätendas, Maikuu veel ees.
|
|
|
|
6 |
Kui suvi neil sätendas emad kõik nutsid
|
|
|
|
7 |
Tumm valu käis isadel rindade sees
|
|
|
|
8 |
Hirm ahastus õdede hingesid täitis
|
|
|
|
9 |
Vend leinas ja kurb oli kallima meel.
|
|
|
|
10 |
Kui nemad võitlejad ise siis läksid
|
|
|
|
11 |
Kui läheksid pidule rõemul ja aul
|
|
|
|
12 |
Neil ehtisid Eestimaa kasepuud rongi
|
|
|
|
13 |
Ja nende suus helises isamaa laul.
|
|
|
|
14 |
Nüüd on nad võitlemas päikese tõusul
|
|
|
|
15 |
On võitlemas heitlemas verisel tööl
|
|
|
|
16 |
Nüüd on nad langemas nõnda kui lehed
|
|
|
|
17 |
On langemas sügisel tormisel ööl.
|
|
| |
pag. 575
|
|
|
|
19 |
Neist räägivad üksi galitsia väljad
|
|
|
|
20 |
Ja Veikseli piiratud lainete vood
|
|
|
|
21 |
Ja punane veri mis voolab ja aurab
|
|
|
|
22 |
Ja viimast kord võitleb veel surmaga seal.
|
|
|
|
23 |
Mis andi toob Preisimaa kaugusest kodu
|
|
|
|
24 |
Mu langenud vennad te ohvrite surm
|
|
|
|
25 |
Või langesite hauda saatuse tänuks
|
|
|
|
26 |
Et vangis on olnud me vaim ja ka meel.
|
|
|
|
27 |
Oh surnute vaimud ma suudlen teid vaimus
|
|
|
|
28 |
Ma suudlen üle Karpati mägede teid
|
|
|
|
29 |
Ja kaisutan nõnda, et valu mul rindus
|
|
|
|
30 |
Ja nutuga silmad mul midagi ei näe.
|
|
|
| |
|