| |
Lahingus 17. augustil 1914. a
|
|
| |
(sõjaväljalt saadetud.)
|
|
|
|
3 |
Kui pühapäeva hommikusel tunnil.
|
|
|
|
4 |
Kõik ristirahvas voolab kiriku
|
|
|
|
5 |
Siis meie sõjaülemuse sunnil
|
|
|
|
6 |
Ju valmistame endid lahingu
|
|
|
|
7 |
Kui päiksekiired sätendavas ilus.
|
|
|
|
8 |
Ju loodust teretavad rõõmuga
|
|
| |
pag. 372
|
|
|
|
10 |
Ja kastetilgad põõsastiku vilus
|
|
|
|
11 |
Kui hõbepärlid helkima;
|
|
|
|
12 |
Kui linnas, külas pühapäeva rahu.
|
|
|
|
13 |
Ja Eesti neiud endid ehivad
|
|
|
|
14 |
Kui linnulaulu hääled täitvad õhu
|
|
|
|
15 |
Kõik loojat kiidavad ja tänavad.
|
|
|
|
16 |
Siis meie sõjaväljal valmistame
|
|
|
|
17 |
Ja verist võitlust juba aimame.
|
|
|
|
18 |
Ja ülemuselt käskusid ju saame
|
|
|
|
19 |
Et tarvis minna tulde rutuste.
|
|
|
|
20 |
Ma sammun nende võitlejate hulgas.
|
|
|
|
21 |
Kes raudteel välja sõitsid Tallinnast
|
|
|
|
22 |
Onega polgu esimeses roodus -
|
|
|
|
23 |
Kas ei ole viimne käik mul vast?
|
|
|
|
24 |
Ljublini kubermangus, Poola pinnal.
|
|
|
|
25 |
Kus ootavad neid austrialaste väed
|
|
|
|
26 |
Me ruttasime kõik seal ühel rinnal.
|
|
|
|
27 |
Maidani külas meid sa nüüd ju näed.
|
|
|
|
28 |
Suits täidab maad ja täidab ka veel taevast
|
|
|
|
29 |
Ja tuleleegis majad põlevad
|
|
| |
pag. 373
|
|
|
|
31 |
Ja suuretükipommid päästvad vaevast
|
|
|
|
32 |
Ja püssikuulid aina vinguvad.
|
|
|
|
33 |
Pea uinuma ka võitlejate rinnal
|
|
|
|
34 |
Nii mõnigi meist igaveste jääb
|
|
|
|
35 |
Nii mõnigi, kes kaugel Poola pinnal
|
|
|
|
36 |
Siin hävitust ja surma ilmsi näeb
|
|
|
|
37 |
Päev juba veereb pikkamisi loode.
|
|
|
|
38 |
Ja igaüks veel kaitsmas vapralt end.
|
|
|
|
39 |
Ja üle mülgaste ja üle soode.
|
|
|
|
40 |
Siin jookseb, laseb, langeb Eesti vend.
|
|
|
|
41 |
Me sõjasaagiks saame sada vangi
|
|
|
|
42 |
Ja suure hulga kuulipildujaid
|
|
|
|
43 |
Küll vaenlane ju tunneb Eesti tangi
|
|
|
|
44 |
Et tõsist põrgut sina tunda said!
|
|
|
|
45 |
Siis tuleb puhkus, ilm on üsna pime
|
|
|
|
46 |
Kuid taevas särab, särab tähesilm
|
|
|
|
47 |
Mul valu rinnus, millel pole nime
|
|
|
|
48 |
Ja õudne, hirmus on mu meelest ilm.
|
|
|
|
49 |
Sest siin ja seal ju kõlab oigamine
|
|
|
|
50 |
Ja siin ja seal ju niidutööd teeb surm
|
|
| |
pag. 374
|
|
|
|
52 |
Ei keegi ole rõõmus, õnneline
|
|
|
|
53 |
Sest meie taga seisab - surmanurm.
|
|
|
|
54 |
Miks kaotab isa täna oma poja
|
|
|
|
55 |
Kas ema süda võib ka aimata
|
|
|
|
56 |
Et kaotand ta südame nii sooja
|
|
|
|
57 |
Et muld ju katab tema kallima
|
|
|
|
58 |
Miks kaotab sõber sõbra, vennas venna
|
|
|
|
59 |
Miks mõni naine kodus leseks jäi
|
|
|
|
60 |
Miks toitijata jäänud vaesed lapsed
|
|
|
|
61 |
Kel käsi vististe ei hästi käi
|
|
|
|
62 |
Miks pidi surema siin priske peiu
|
|
|
|
63 |
Kel kodumaal on süda hea ja truu?
|
|
|
|
64 |
Miks pidi peiu kaotama neiu
|
|
|
|
65 |
Kes eluks ajaks on nüüd õnnetu?
|
|
|
|
66 |
Kuid mis ma küsin! Vastust anda raske
|
|
|
|
67 |
Kui isamaa on meie ülem nüüd!
|
|
|
|
68 |
Kuid ärge puudust kannatada laske
|
|
|
|
69 |
Neil, kes on teil, teie toita nüüd.
|
|
|
| |
|