| |
Eesti sõjamehe laul
|
|
|
|
2 |
Kui kaugel, kaugel oma kodu piirilt
|
|
|
|
3 |
Ma rändan kurval meelel üksinda
|
|
|
|
4 |
Ei ükski pilk, ei osavõtlik süda
|
|
|
|
5 |
Mu kurba eluteed siin valgusta
|
|
|
|
6 |
Mu hauast üle puhaldavad tuuled
|
|
|
|
7 |
Kui maeti siia sauekünkasse
|
|
|
|
8 |
Ei ööpik, ega tema õrnad helid
|
|
|
|
9 |
Vist ulatagi Sani kaldasse
|
|
| |
pag. 422
|
|
|
|
11 |
Mu õnnepäevad on mu'st maha jäänud
|
|
|
|
12 |
Ei laula ööpik armuviisisi
|
|
|
|
13 |
Ei suve öö, mis kord mul' õnne toonud
|
|
|
|
14 |
Mind rahusta, ei kuule kaebtusi
|
|
|
|
15 |
Ei siiski kurda ega leina mina
|
|
|
|
16 |
Ma võtan vastu, mis mul saatus toob
|
|
|
|
17 |
Ma vaatan kaugelt tulevikusina
|
|
|
|
18 |
Kust ehk ka mulle päike tõusma saab.
|
|
|
|
19 |
Võib olla ka, et Saksa piiril suren
|
|
|
|
20 |
Ja külma mulla alla maetud saan
|
|
|
|
21 |
Ehk õitseb ka üks sinilill mu haual
|
|
|
|
22 |
Ja mühab kalmu kõrval lahke laan.
|
|
|
|
23 |
Ei armsamad mu hauda iial näe
|
|
|
|
24 |
Ei ehi kallim seda omal käel
|
|
|
|
25 |
Mu vilets elu, väike, lühikene
|
|
| |
pag. 423
|
|
|
|
27 |
On siiski tähtis suurel, suurel väel.
|
|
| |
Visla kaldal, Varsavi liinil 26. X 1914. a.
|
|
|
| |
|