era207706330011
HarjumaaNissi
Põldmäe, Rudolf
1934

Metadata

COL: Rudolf Põldmäe
ID: ERA II 77, 633/9 (11)
INF_ELUL: 54 a.
INF_NIMI: Liisa Tombak
LOC: Nissi khk., Varbola vanadekodu
ZANR: pajatus/uuem rahvalaul
TMP: 1934

Minu isa rääkis, tema isa rääkind, et Ohulepa mõisas old üks Jaagupi-nimeline toapoiss, enne old kokaks. Ta käind pulmades viiulid ja torupilli mängimas. Ta läind jälle ühte kohta pulma ja oli vinti jäänd. Ja oli kaua old, jäänd il´laks kodu tulemisega, ja läind ühe teisega tülisse, see oli teda löönd, ta silmad olid katki läind. Siis ta oli mõisas peksa saand ja oli peale selle aigeks jäänd ja siis ta oli surnd. See old ikka üle saja aasta eest. Ta old üks 40-ne aastane mees old, kui ära surnd. Ta üteld surres, et mina küll suren, aga saksad peavad Eestimaa seest kaduma! Me olime veiksed lapsed, kui seda räägiti. Ta old perekonna-inime, naene ja kaks last jäänd järele.
See oli viiulid mängind ja torupilli, old kuulus mängija. Ta oid nal´lamees, ei ole ise ilmaski tüli norind.
Üks vana laul, see old tema kirjutud laul. Meite ema rääkis ja õpetas, ta teind palju laulusi. Üks valitseja old seal mõisas, see akand purjutama. Ta naene läind ära, siis selle kohta teind laulu. Ühe kirjutajaga teind sehvti, läindki kirjutajaga ära Ohulepast. Valitseja old naesega väga tige, akand jooma. See laul on nii:
    7  Vaatke mõne aja eest,
    8  Mitte tüdrukud, vaid meest,
    9  Kui teda tundsid palju rahvast,
    10  Et ta enne eland vahvast' -
    11  Oli korra mõtte võtnud,
    12  Kena neitsid kosja tõtnud,
    13  Ennast ta'ga paari anda,
    14  Neitsil oobi pähe panna.
    15  Kui nüid mehel rikkust oli,
    16  Noorikul siis ea põli;
    17  Aga kui siis puudus tuli,
    18  Noorikul siis lõppes põli.
pag. 637
    20  "Armas mees, mis ütlen sul',
    21  Et tüdrukud ei võta mul!
    22  Kõik köögimure minu peal
    23  Ja toitu ma pean keetma seal.
    24  Kardulad need panen küpsma,
    25  Lehmad need pean ise lüpsma.
    26  Ja veel kõige ullem nali:
    27  Joomaaeg on apu kali!
    28  Enne magust mõdu jõin,
    29  Sukkurt, saia peale sõin.
    30  Siidiriided, mis ma enne
    31  Kandsin, oh, mu kallikene!
    32  Sitsid sa mul ostad nüid,
    33  Kus julgen minna sellega?
    34  Armas mees, mis ütlen sul:
    35  Jumalaga jätan sind.
pag. 638
    37  Ehk sa saad omal' kallima
    38  Ja ma saan teise parema."
Ta old Velise mõisas kokapoisiks, vahetud koera vasta Oholeppa. Velise mõisas ta old kokapoisiks, õppind kokaks, pidand Velise pärismees olema. Velise mõisast on üks toatüdruk ka toodud taga seltsis. See on mehele saand. Ageri poole ühte kohta taluperenaeseks. Siis Jaagup saand toapoisiks. Ta old nupukas mees, igas asjas old akkaja. Ta teind alati nalja igast asjast. Üitud Toa-Jaa- gupiks.
Oholepas old koa Moorsalt. Kui see mõis ehitud, siis võetud Kelba käest muist maad, Põlli käest muist. Põlli Moorsalti vennapoeg old seal. Aga see läind ära ka ruttu, tea kus Virumaa poole.
/Nendest ja muudest1
Käisin Ohulepas ka 1934. a. talvel, mil kuulsin ühtteist F. R. Kreutzwald'istki. Need andmed koondasin eri käsikirja, mis leidub prof. G. Suits'u käes. Mõnda seal-leiduvat teadet tsiteerisin "Vaba Maa" kirjutises mälu järgi.
/ rahvasuust kuuldud andmetest olen kirjutanud kokkuvõtlikult "Vaba Maa's" 29.VI 34, nr. 150, lk. 6: Varp, Ohulepa Toa-Jaagup. Rahvamälestusi Fr. R. Kreutzwald'i noorusea sõbrast. R. P./

1 Käisin Ohulepas ka 1934. a. talvel, mil kuulsin ühtteist F. R. Kreutzwald'istki. Need andmed koondasin eri käsikirja, mis leidub prof. G. Suits'u käes. Mõnda seal-leiduvat teadet tsiteerisin "Vaba Maa" kirjutises mälu järgi.