| |
Õitsil käimine
|
|
| |
"Õitsil käisi obesid vahtman. Mõisa maie peale käis kokku küla õits." Mõis olnud siis "valla käen." |
|
| |
|
|
| |
Õitsil tüdrukud valvanud ja söötnud "obesid", poisid aga maganud ümber tule. |
|
| |
|
|
| |
On olnud kombeks, et tüdrukud korjasid poistele "külleala akke" (= hagu). Iga tüdruk viis oma poisile. "Aga kel tidrukut es ole, see pidi ka saama; joosis mõnele vastu ja tõi talle kes tõi." Tüdrukud aitasid metsa alt otsida ka põletismaterjali (hagu, kände), millele poisid tulid "sülege perra." Õitsiplatsile tehti tuli. Ümber tule säeti magamisasemed. Magamiseks oli õitsilisel "palajas man". "See panti obese pääle, ala. Ega õige nõrka (palaj.) es tohi võtta; seal sikutiva ja teiva nal´la." |
|
| |
|
|
| |
pag. 480 Argipäevaõhtuil olnud õits vaiksem, poisid olnud väsinud ja jäänud varsti magama. Laupäeviti siis olnud rohkem naljatamist ja "müllamist". Vahel on laupäevaõhtul poisid läinud kõrtsi, toonud tüdrukutele saia. Kord toonud poisid metsa isegi õlut ja viina, kuid see olnud pühade ajal. |
|
| |
|
|
| |
On olnud ka õitsilaule. Näiteks: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
Õlle õlle õitsi!
|
|
|
|
13 |
Lähme õhtu õitsile,
|
|
|
|
14 |
Pika poisi õlma,
|
|
|
|
15 |
Suure kuuse latva.
|
|
|
|
16 |
Õidsil sängü, õidsil mängü,
|
|
|
|
17 |
Õidsil nee õle ilusa,
|
|
|
|
18 |
Õidsil nee padja parema;
|
|
|
|
19 |
Tekk oli alla tedrekirja,
|
|
|
|
20 |
Palai pääle pardsikirja.
|
|
| |
Nagu selgub sest laulust, oli õits muuseas ka külanoorsoo koh- tamispaigaks. On olnud kombeks ka tüdrukute viimine "tule veerde". Harilikult nad valvasid hobuseid, olid seega tulest eemal. Kuid mõni suurem poiss, kes soovinud oma juurde mõnda tüdrukut, saatnud talle järele väiksemaid poisse. Need toonud tüdruku kohale. - Jutustaja ütleb, et "poisi suud tahtsiv." |
|
| |
|
|
| |
- No kui me suu teile ära anname, mis me esi teeme siis? |
|
| |
|
|
| |
- No ei tahagi su sita suud! |
|
| |
|
|
| |
- No sa küssit ja kui ei saa, siis ei taha kah. |
|
| |
|
|
| |
Ja veel: "Kel oli sõbra, nee katteva ära, läsiva lepikusse. Seansit oli ka. Neist es peeta lugu, es panta tähelegi. Va vana tidruku, - neid oma poisi es sallivi. Poiss, kes käis veeri mööda, sellest ka es peetu luku." |
|
| |
|
|
| |
Õitsiplatsil olid sallitavad ai- nult oma küla poisid. Või veelgi vähem: ainult nendest taludest, kes olid harjunud koos käima. "Ku teise koha poise tuli, siis neile anti keppi." |
|
| |
|
|
| |
Jutustaja olnud 13-aastane, kui käinud õitsil. Poisid kiusanud vanemaid, temasugust mitte. Tema käinud ühes kahe vennaga. Vennad saanud magada, tema hooleks olnud hobuste valvamine, et nad ei läheks vilja, ja nende ajamine paremale söömiskohale. Hobused olnud "kammitsan". Teda kaitsenud teiste poiste ligitikkumise eest eriti see vend, kes olnud tumm. See andnud süüdlasele tuletukiga. |
|
| |
|
|
| |
Mõnikord on ka osa tüdrukuist, kelle hooleks oli hobuste valvamine, heitnud magama. Kuid nende magamiskohad olnud poistest eraldi. |
|
| |
|
|
| |
pag 483 Harilikult lastud tüdrukuid magada hommikul, kui nad nad koju läinud. Enda kohta tähendab jutustaja, et tema saanud vahel keskpäeval natuke magada. Hommikul olnud kodus palju tööd: lehmad lüpsa, sead sööta jne. Üldse tähendab jutustaja enda kohta, et ta olnuvat noores eas kui "ostet ori"; ema olnud haiglase tervisega, mistõttu temal olnud tööd ja tegemist rohkem kui muidu. |
|
| |
|
|
| |
Jutustaja kodus olnud neli hobust ja kolm õitsilist. Hommikul tulnud kõik koos koju. Poisid istunud hobuste seljas. Vahel ka tüdrukud (nad istunud kas jalad ühele poole või kaksiti). Jutustaja ise polevat algul julgenud hobuse selga istuda. Siis kaks poissi pannud ta kord vägise hobuse selga (kaksiti), üks hoid- nud ühest ja teine teisest jalast, kolmas vedanud hobust, tema ise hoidnud "kate käega lakast kinni." Nii saanud seljasistumine selgeks ja istunud pärast ka ühel pool. |
|
| |
|
|
| |
Kui ilm vihmane, pole õitsi mindud, vaid hobused pandud karjamaale "kapla". |
|
| |
|
|
|
| |
|