| |
Laul sõja ajast.
|
|
|
|
2 |
Nüüd, nüüd on nad vihases võitluse tormis,
|
|
|
|
3 |
Mandshuuria väljadel, vägede ees
|
|
|
|
4 |
Need tugevad prisked kes kodumaalt läksid
|
|
|
|
5 |
Kui suvi meil sätendas, maadel ja vees.
|
|
|
|
6 |
Kui suvi sätendas emad kõik nutsid.
|
|
|
|
7 |
Tumm valu käis isadel rinde sees
|
|
|
|
8 |
Hirm ahastus õdede hingesid täitis,
|
|
|
|
9 |
Vend leinas ja kurb oli võeraski mees.
|
|
|
|
10 |
Kui nemad need võitlejad ise siit läksid,
|
|
|
|
11 |
Kui läheksid pidule rõõmul ja aul.
|
|
|
|
12 |
Neid ehtisid Eesti-maa kasepuud rongil,
|
|
|
|
13 |
Ja nende suust kõlas veel isamaa laul.
|
|
|
|
14 |
Nüüd, nüüd on nad võitlemas päikese tõusul
|
|
|
|
15 |
On võitlemas, heitlemas verisel tööl.
|
|
|
|
16 |
Nüüd, nüüd on nad langemas nõnda kui lehed,
|
|
|
|
17 |
On langemas sügisel tormisel ööl.
|
|
|
|
18 |
Mis andi tõi Idamaa kaugusest kodu
|
|
|
|
19 |
me langenud vennad te ohvrite surm?
|
|
|
|
20 |
Või läksite hauda, sest saatuse tänuks
|
|
|
|
21 |
Et vangis on olnud me vaim ja me nurm.
|
|
|
|
22 |
Oh surnud varjud, ma suudleks teid vaimus
|
|
|
|
23 |
Ma suudleks teid üle Altai mäe
|
|
|
|
24 |
Ja kaisutaks nõnda et rinnal on valus
|
|
|
|
25 |
Kuid nutuga silmad mul midagi näe.
|
|
| |
Kuuldud Aleksander Pastak'ult, kes on kuulnud sõja ajal võõralt sõjamehelt rongiga sõites. Üles kirjutanud Leonhard Pastak. Kodijärve.
|
|
|
| |
|