era210303210028
Setumaa
Pihlapuu, Mihkel
1935

Metadata

COL: Mihkel Pihlapuu, Tartu Pedagoogiumi 6. kl. õpil., s. 1912. a.
ID: ERA II 103, 321/7 (28)
INF_ELUL: 65 a.
INF_NIMI: A. Heering
LLIIK: Mängulaulud
LLIIK_YHT: Laulud meelelahutamiseks (Laulumängud)
LOC: Setumaa, Meremäe v., Küllatüvä k.
ZANR: mäng/regilaul
TMP: 1935
TYP: Hobusemäng
TYP_YHT: Hobusemäng

Leikotamine (ilo)

(Suurte ilo. Osavõtjad olid naised ja tüdrukud. Osavõtjate arv kõikus umbes 6-20 inim. Mängiti pääle jõulupühi (vana kalendri järgi) kuni kaks nädalat (vee ristmiseni) Oli armastatud ilo. (iseäranis keskmise jõulupüha õhtul
Viis kurb ja monotoonne, 2/4 taktis ja 4 takti osa pikk
(Rütm )
Mängijad seisid kätest kinni ringis ja laulsid. Enne ütles üks terve taktirea ette (lauldes), siis laulsid kõik osavõtjad kooris. Üks käis sees ringi (hobune) ja üks käis väljaspool ringi samas suunas kui hobunegi. Sellejuures lauldi:
    10  Kaidsi ma' kattõ hobõst, leiko, leiko.
    11  Viit vele varsakõst " "
    12  Kattõ õks mul hopõn´ kamtsast " "
    13  Viidi mul hopõn´ vehmirsta " "
    14  Kedä ma' aie otsmahe " "
    15  Kuvva peräh kullõma " "
    16  Aie ma' orja otsmahe " "
    17  Kar´älast kaemahe " "
    18  Eka õks ori hobõst otsi-s " "
    19  Kar´älats ratsu kae-s " "
    20  Ori õks otsõ or´ämaid " "
    21  Kar´älats kar´ämaid " "
    22  Keta ma' õks aie otsma " "
    23  Kuvva peräh kullõma " "
    24  Aie õks ma' velja otsma " "
    25  Imekanna kaema " "
pag. 323
    27  Eka' õks vel´lo hobõst otsi-s leiko, leiko
    28  Imekana ratsu kae-s " "
    29  Vel´lo' õks otsõ vil´ämaida " "
    30  Imekana kaaramaida " "
    31  Kesvämaid kergita " "
    32  Kaaramaid kaunita " "
    33  Otsõ õks põlda parebita " "
    34  Lätsi õks esi' otsmahe " "
    35  Imekana kaemahe " "
    36  Võti õks suidsõ' sullu päälta " "
    37  Päidse' pääligu lävelta " "
    38  Võti õks suidsõ' soomõkirjä " "
    39  Võti õks päidse' pääväkirjä " "
    40  Lätsi õks tuu mäe pääle " "
    41  Koh ol´l õks kivi kest mäke " "
    42  Kandu mäe kaldõna " "
    43  Sääl ma' suitsi solmahudi " "
    44  Väl´ümita välmähüdi " "
    45  Hiiro tul´l õks mano hirnuh " "
pag. 324
    47  Musta mano muhaskõlõh leiko, leiko
    48  Sääl õks ma' hiiro piidsol pessi " "
    49  Piidsol pessi, roosõl ropsõ " "
    50  Sääl ma' kärbe kämblila " "
    51  Koh sa' õks olli' ku' ma' otsõ " "
    52  Koh sa' käve' ku' ma' käve " "
    53  Agu' õks sa vil´ola videli " "
    54  Agu' õks sa' olli' orassih " "
    55  Seie' õks sa' meehte seemekesvi " "
    56  Tandsõ sa' meehte tatrikka " "
    57  Erä (no) mehte hernita " "
    58  Hiiro õks keelilä kõnõli " "
    59  Süü-ös õks ma' meehte seemekesvi " "
    60  Tandsi-s ma' meehte tatrikka " "
    61  Eelä' õks ma' sõidi sõa alla " "
    62  Veeri õks ma' vin´ne väe alla " "
    63  Toona' õks ma' saie saja alla " "
    64  Kaldu (õks) alla kaas´kilõ " "
    65  Hiirokene õks sa' hallikõnõ " "
    66  Kas pareb om õks saia' saja alla " "
    67  Kaldu' alla kaas´kilõ " "
pag. 325
    69  Pareb õks sõita' sõa alla " "
    70  Viir´tä' vin´ne väe alla leiko, leiko
    71  Kaara' õks sääl ette kannõtigi' " "
    72  Puura' ette sääl puhtigi " "
    73  Nisu' õks ette sääl nõstõtigi' " "
    74  Ku' õks saie saja alla " "
    75  Kaldu õks alla kaas´kilõ " "
    76  Koh ol´l õks moro sääl murrõldi " "
    77  Aiakääru' kääneldi " "
    78  Sääl suust õks pesti suistõ veri " "
    79  Pääst pesti päiste veri " "
    80  Hiirokene õks (sa) hallikõnõ " "
    81  Kas õks anti sul andit " "
    82  Poodõtigi' puutit " "
    83  Kas saie õks hamõht su' hannalõ " "
    84  Saie õks kaptit' su' kab´jolõ " "
    85  Saie lin´ket su' lehele " "
    86  Arä' õks mul anti andit " "
    87  Poodõtigi' puutit leiko, leiko.
pag. 326
    89  Kuu õks ma' sõidi kuusõmõtsa " "
    90  Aestadga ma' aro mõtsa " "
    91  Vastu (õks) puttu vaenõlats " "
    92  Hamõh õks ol´l täl säläh käüssildä' " "
    93  Sär´k säläh siilalda' " "
    94  Vüü õks täl vüül päitilda' " "
(Laulu lõpupoole läheb hobuse otsija mõnele mänguosalisele juurde ja küsib: "Kas sa' näie' mu' hobõst?" Vahel öeldakse "ei näinud", vahel, aga: "Mis täht' ol´l su' hobõsõl?" "Kaptjalg, här´äsilm', kuralõpoolõ kaie, hüalepoolõ kussi." "Näie', läts edesipoolõ". Umbes selliselt küsiti ka teistelt. Laulu lõpul aga hakkab otsija rohkem kätele keharaskusega murdma (lahti), et hobust äkki kinni haarata. Kui hobune kinni saab, tõmmatakse ta ringist välja ja minnakse teda harilikult mõnele kõrvalisele inimesele müüma (nende puudumisel ka mänguosalistele). See toimus umbes nii: "Ostkõ' ar´ mu' hopõn? Ostja vaatab suhu ja katsub järgi. Mõni laidab ära, aga mõnega saavad kaubale. Tihti viimane aga püüab hobusele selga istuda, see aga viskab üles. Ostjad kahjatsevad j.n.e.

*1 Lisatud noodirida.