era210303740039
Setumaa
Pihlapuu, Mihkel
1935

Metadata

COL: Mihkel Pihlapuu, Tartu Pedagoogiumi 6. kl. õpil., s. 1912. a.
ID: ERA II 103, 374/88 (39)
INF_ELUL: 65 a.
INF_NIMI: P. Pihlapuu
LOC: Setumaa, Petseri v., Laserova as.
TMP: 1935

Pöör´ä laulõ

Toomas

(Naised ja tüdrukud asetusid suurde "pööra" ja seisid kahekaupa käest kinni ja laulsid. Alati oli jooksul pööra sees üks paar. See paar jooksis korra ringi ja läks kohale ja jälle jooksis teine. Vahel oli saatelaul tasane (kõik ei laulnud). P. Pihlapuu räägib, et kord ühes kirmassil jälle kui saade tuim oli, laulis eestütleja (parem laulja) pöörale:
    5  "Näiokõsõ' õks tii' noorõkose
    6  linahiusõ' linnukõsõ'
pag. 375
    8  Milles õks tii' laulu perrä laulä-i'
    9  Milles illo perrä ikõ-i'
    10  Ilo ommõ õks ilodu ütsindä'
    11  Kamõlikku katõkese.
    12  Ilo õks ihas ütsät
    13  Laulu kai katsat.
    14  Ilo ommõ õks hulka harinu'
    15  Laulu parki panõhunu'
    16  Peläku-i' õks tii' laulu laulõh
    17  Peläku-i' illo ilotõlõh,
    18  Saa-i' õks tii' laulust laidõtava',
    19  Saa-i' õks tii' sõnost sõimatava',
    20  langa õks teid läbi laidõtigi
    21  sõrmi läbi sõimatas.
    22  Ku' tii õks olõt näiokõsõ',
    23  kasuva' õks kabokõsõ'
    24  ummi õks tii huuli uhkõndat
    25  Peen´okõsõst õks pitstät.
pag. 376
    27  Ku' saadõ' õks tii' naistõ naidõtus,
    28  link´päähä liidetüs
    29  Sis hopõn´ lätt õks sisse hudildõga
    30  vars lätt õks sisse kõiki valimitõga.
Et see talle võimalikuks sai, oli sellepärast, et pööras oli eestütleja, kes ütles enne üksi ja alles siis pöörarahvas.
Toomas.
    35  Toomas ol´l õks väiko poisikõnõ
    36  Kosõ õks tää naista, võti naista
    37  kosõ õks tää naista kodomaalt
    38  tahtsõ tää naista talomaalt
    39  Saa-s õks kostki kodomaalt
    40  Tammas saia' talomaalt.
    41  Võt´t õks tää Riiast rikka tütre
    42  Tartost taba kannitsaja
    43  Võnnost võtindõ pidäja.
pag. 377
    45  Kosõ õks ütest kuust
    46  Kaie õks katõst nädälist
    47  Talvõst võt´t õks tää tarrõ pühkmä,
    48  pääväst päädä otsima
    49  suvõst võt´t õks suuda andõma.
    50  Viibü, õks viibü aigu pal´lo
    51  Viibü õks tää ütest suvõst
    52  Kaldu katõst aestagast
    53  Saie sis õks üskä üsälinõ
    54  Kässi pääle käsilinõ
    55  Toomas õks torrõ poisikõnõ
    56  Haari sis naista vihada'
    57  Päl´ku päädä pessäskellä'
    58  Kohe õks tää juusk´ joogi paika
    59  kohe sõit´ tää söögipaika.
    60  Muu' õks aie' muuda juttu
    61  Toomas tougas tuuda juttu
    62  Kas ommõ õks siih sedä miist
    63  tuud poissi perreh
pag. 378
    65  Kiä õks mul hukkas´ noorõ naase
    66  Hukkas´ innidse eläjä.
    67  Musta ol´l õks miis´ muidõ man,
    68  tõrvaskandu tõistõ seeh,
    69  tuu õks taidsõ vasta lausu'
    70  Midä sa' õks annat tapjalõ,
    71  Kuvva maalõ matjalõ?
    72  Anna õks ma' taalri tapjalõ
    73  Marga maalõ matjalõ.
    74  Musta meesi lausi meelestani
    75  Joosõt õks kui kodo joomisilt
    76  Sõidad kui kodo söömisilt
    77  Tikka' õks kõivõ mäele
    78  Alla vahtõra magõhõ
    79  Ala õks sinnä' kaiba' sükäv haud
    80  Süldä õks ütesa sül´da
    81  Kümme küünärdä laita
    82  Pääle õks luu' loiu langa
    83  Olõkõrrõ' kõrtõlõ'
pag. 379
    85  Kulda sinnä' püttü kumtõlõ'
    86  Vaskivaadi' val´mstõlõ
    87  Esi' mine' õks oihkih olilõ
    88  päädä põtõh pähütsehe
    89  Nakka' õks mahla tahtõma
    90  vahtrõverda vaidõlõma
    91  Toomas õks tuu väiko poisikõnõ
    92  läpe-s õks tää süvvä' söögikõrda
    93  läpe-s juvva joogikõrda.
    94  Juusk´ õks tää kodo joomisilt
    95  Sõit´ kodo söömisilt
    96  Ar' õks käve, kui tal kästi
    97  Ar' olli kui opati
    98  Lätsi tää õks oihkih olilõ
    99  päädä põtõh pähütsilõ
    100  Nakas õks mahlu tahtõma
    101  vahtrõverda vaidõlõma
    102  Näio õks tuu lausi meelestani:
    103  "Toomas õks sa' väiko poisikõnõ,
pag. 380
    105  Juu' sa' õks vahtsõt taari
    106  Mõtu musta mõõdõtut."
    107  "Eka' õks ma' taha-i' vastast taari,
    108  mõtu musta mõõdõtut,
    109  mine' õks mine' näiokõnõ
    110  kallu kulla kabokõnõ."
    111  Nakas õks tuu näio minemä.
    112  Inne õks tää lasi lauda mano,
    113  Kiä' õks täl iih olli?
    114  "Ülä õks ime helläkene,
    115  kasa mamma mar´äkõnõ,
    116  Õt sa' õks hoia' mino ulli',
    117  Katsi vaest kasvatõlõ?"
    118  "Saava' õks sul ulli' hoiõtus,
    119  Kats vaest kasvatõdus,
    120  pingi alla saa õks pehme asõ,
    121  läve alla lämmi tarõ,
    122  liha saa õks luu' liha jaost,
    123  kalapää' kala jaost,
pag. 381
    125  Leevä õks koorõ' täl kor´äti',
    126  vadsaveere' visati'."
    127  Näiokõnõ õks noorõkõnõ
    128  arä' õks tää tandsõ talli poolõ,
    129  Kiä' õks täl sääl iihna olli?
    130  Ülä esä täl iihna olli.
    131  "Ülä esä sa' helläkene,
    132  Kasa sa' tätä tähekene,
    133  Et sa' kul' hoia' mino ulli',
    134  Katsi õks vaest ar' kasvatõlõ?"
    135  "Mine' õks mine' minijani
    136  et sa' käü' mu' käskijalg,
    137  saava' õks su' ulli' hoiõtus
    138  kats vaest ar' kasvatõdus.
    139  pingi alla saa õks pehme asõ,
    140  läve alla lämmi tarõ,
    141  liha saava' õks luu' liha jaost,
    142  kalapää' kala jaost.
    143  Leeväkoorõ' täl kor´ätigi'."
pag. 382
    145  Näiokõnõ õks noorõkõnõ
    146  lätsi tää aita ehtimaie.
    147  Leüse õks tää ehte' ikõvat,
    148  puutõpäite' puhkuvat.
    149  Näio kündü tuu küsüma,
    150  arä nõssi nõudema:
    151  "Midä mul ikõt eheh suuri,
    152  mida mul kaaladsõ' kah´tsadõ'?"
    153  "Toda mii' ikkõ eheh suuri
    154  toda mii' kaaladsõ' kahidsa:
    155  jää-i' meil päähä pandijata
    156  jää-i' meil sälgä säädijata."
    157  "Toda ikku-i' tii eheh suuri,
    158  toda kaaladsõ kah´tsagu-i',
    159  katsi jäi mul vaesta ilmalõ,
    160  jäie katsi kah´olist,
    161  kül' tii' sälgä saadanõtõ',
    162  kül' tii' pääle pandanõtõ'."
pag. 383
    164  Nakas sis näio minemä,
    165  imekana kalluma.
    166  Küdü tuu künd´ õks nurmõ pääl
    167  nado karja kaits´ kaldõh.
    168  Keeli küdü kündemassa,
    169  nado kiild´ karja kaitsõmasta:
    170  "Arä õks veer´ku-i' velenaane,
    171  arä kalku-i' sa' imekana,
    172  sääl õks sina ar' hukatas,
    173  vaga veri ar' vaevatas,
    174  sinnä' soe' kõik summõ lätsi',
    175  kahru' katõhna hulgah,
    176  viirdü õks sino verele,
    177  rõõgõ' sino rõipõlõ."
    178  "Kelku-i' õks küdü kündemast
    179  nado karja joht kaitsemast,
    180  tulõ õks mul minnä', mia tetä',
    181  minnä' õks elävält surmalõ,
pag. 384
    183  kalmu õks katõla jalala,
    184  õt tii' õks hoitkõ' mino ulli',
    185  mino kana' tii' kasvatõlgõ'."
    186  "Velenaane sa' noorõkõnõ,
    187  kodonaane kullakõnõ
    188  hot' mii' õks hoia sino ulli',
    189  sino kana' hot' kasvatõllõ',
    190  olõ-i' õks neil umma immä,
    191  umma maamat maa pääl."
    192  Näiokõnõ õks noorõkõnõ
    193  kodonaane kullakõnõ,
    194  lätsi sis mahlula mäele,
    195  alla vahtõra magõhe,
    196  kuldapütüst naas kummutama,
    197  vaskivaadist naas valamahe,
    198  kuuli õks suuhna tää sobina,
    199  pilli-õks-ruuhna tää robina,
    200  meeli täl mõtõl´ mõtusõsta,
    201  süä jahv´ täl jänesista,
pag. 385
    203  Väl´lä tul´l sääl musta meesi,
    204  väl´lä tõrkõ tõrvaskandu.
    205  Kirvõs täl mürgüne mürisi,
    206  kuvvas täl kuusinõ kumisi.
    207  "Näiokõnõ sa noorõkõnõ,
    208  kua ommõ sul surma suurõmp,
    209  kua halusampa,
    210  mürgü- ommõ sul -surma suurõmp,
    211  ravvahalu om halusamp,
    212  panõ' õks sa' pää paku pääle,
    213  hius hellä hirre pääle!"
    214  Sinisiibo tsirgukõnõ,
    215  vahajalga varbõlanõ,
    216  linnas lepäossa pääle.
    217  Näio õks lausi meelestäni:
    218  "Ooda' õks ooda' sa' musta meesi,
    219  lasõ õks ma' tsirguga' kõnola,
    220  lasõ õks ma' pardsiga pajada."
pag. 386
    222  "Sini-õks-siibo sa' tsirgukõnõ,
    223  vahajalga varbõlanõ,
    224  vii' õks sa' sõna mu' velile,
    225  anna' kuulta' näio kodo,
    226  õt ma' õks näio hukatigi,
    227  vara veri vaivatigi."
    228  Näiokõnõ õks noorõkõnõ
    229  kodonaane kullakõnõ,
    230  pand´ sis pää tää paku pääle
    231  hiusõ õks hellä hirre pääle.
    232  Saie õks näio sis hukatus,
    233  vaga veri ar' vaivatus.
    234  Sini-õks-siibo tsirgukõnõ,
    235  vahajalga varbõlanõ,
    236  anni õks kuulta sis näio kodo
    237  veie sõna velisilõ.
    238  Näiol ol´l õks sugu suuri,
    239  sugu suur´, hõimu pal´lo.
pag. 387
    241  Olli' kõik uhkõ umadsõ',
    242  olli kaunis kallishõim.
    243  Toomas peräh sis otsitigi',
    244  kallis peräh sis kaetigi',
    245  Toomas panti sällüle tulilõ,
    246  tetti tuli kul' toom´stohe,
    247  sau saarõ veere pääle.
    248  Sinnä' kolka kõik kokko tulli',
    249  sinnä viirdü' kõik ütte viirde.
    250  Kats panti täl kättä kam´tsahe,
    251  viisi sõrmi vinnüsehe.
    252  Toomas sis tulilõ künõli,
    253  Toomas pallõl' palavast:
    254  "Kuulkõ' õks tii' nulga noorõ' mehe',
    255  kuulkõ' tii' kolga kosilasõ,
    256  Arä' õks tiiki' nii teku-i',
    257  arä' uma' tii' nii olku-i',
    258  kui tek´k Toomas torrõ poissi,
    259  haarku-i' tii naista vihada',
pag. 388
    261  pälkü päädä pessäskellä',
    262  eläge' no' ilosahe,
    263  katõkese kallihõ."