| |
Sõjalaul.
|
|
|
|
2 |
Nüüd, nüüd on nad vihases võitluse tormis
|
|
|
|
3 |
Kaugel Mantsuuria väljade ees
|
|
| |
pag. 32
|
|
|
|
5 |
Need tugevad prisked, kes kadunult läksid.
|
|
|
|
6 |
Kui suvi meil sätendas silmade ees.
|
|
|
|
7 |
Kui suvi meil sätendas, eemalt kõik nutsid.
|
|
|
|
8 |
Kuum valu käis isade rindade sees.
|
|
|
|
9 |
Hirm ähvardas, õdede hingekesi täitis.
|
|
|
|
10 |
Vend linas kurb, oli võõraste meel.
|
|
|
|
11 |
Kui ise nemad võitlesid, ise nemad läksid.
|
|
|
|
12 |
Kui läksid pidule rõõmus ja aus.
|
|
|
|
13 |
Neid ehtisid Eestimaa kasepuu rongid
|
|
|
|
14 |
Ja nende suust kõlas veel isamaa laul.
|
|
|
|
15 |
Nüüd, nüüd on nad võitlemas päikesetõusus
|
|
|
|
16 |
On võitlemas, heitlemas verisel tööl.
|
|
|
|
17 |
Nüüd, nüüd on nad langemas nõnda kuuldud.
|
|
|
|
18 |
Mis langevad üksi tormisel ööl.
|
|
|
|
19 |
Neist räägivad üksnes Mantsuuria väljad.
|
|
| |
pag. 33
|
|
|
|
21 |
Sahahe jõe purutud lainede hääl.
|
|
|
|
22 |
Vee punane veri mis aurab ja nirgub
|
|
|
|
23 |
Kui vihast kord surmaga võitlemas nad
|
|
|
|
24 |
Mis andi tõi isamaa kautused koju.
|
|
|
|
25 |
Me langenud vendade ohvrite surm.
|
|
|
|
26 |
Mu armastust kaimud, ma suudlen teid vaimus.
|
|
|
|
27 |
Et igavest pean teist lahkuma ma.
|
|
|
|
28 |
Ma kaisutan nõnda, et rindadel on valu
|
|
|
|
29 |
Ja nutuga silmad ei midagi näe.
|
|
| |
Viinistu algk. õpil. õp. J. Epliku juhatusel.
|
|
|
| |
|