|
|
1 |
Nüüd nüüd on nad vihases võitluse tormis
|
|
|
|
2 |
Kaugel Mand¹uuria väljade ees
|
|
|
|
3 |
Need tugevad prisked kes kodumaalt läksid
|
|
|
|
4 |
Kui surm neil sätendas silmade ees
|
|
|
|
5 |
Kui surm neil sätendas emad kõik nutsid
|
|
|
|
6 |
Kuum valu käis isade rindade seest
|
|
|
|
7 |
Hirm ahastus õdede hingesid täitis
|
|
|
|
8 |
Vend leinas ja kurb oli võõraste meel
|
|
|
|
9 |
Kuid ise nad võitlesid ise nad läksid
|
|
|
|
10 |
Kui läksivad pidule rõõmus ja aus
|
|
|
|
11 |
Neid ehtisid Eestimaa kasepuud rongid
|
|
|
|
12 |
Ja nende suust kõlas veel isamaa laul
|
|
|
|
13 |
Nüüd nüüd on nad võitlemas päikesetõusul
|
|
|
|
14 |
On võitlemas heitlemas verisel tööl.
|
|
|
|
15 |
Nüüd nüüd on nad langemas nõnda kui lehed
|
|
|
|
16 |
Mis langevad sügisel tormisel ööl.
|
|
| |
pag. 412
|
|
|
|
18 |
Neist räägivat üksnes Mantsuurija väljad
|
|
|
|
19 |
Sahahe jõe purustud lainete hääl
|
|
|
|
20 |
See punane veri mis nirgub
|
|
|
|
21 |
Kui viimast korda surmaga võitlemas nad.
|
|
|
|
22 |
Mis andi tõi isamaa kangusest
|
|
|
|
23 |
Me langenud vendade ohvrite surm
|
|
|
|
24 |
Või läksite hauda tei keisrite sunnil
|
|
|
|
25 |
Et vangil on olnud me vaim ja me meel
|
|
|
|
26 |
Me langenud kaimud ma suudlen teid vaimus
|
|
|
|
27 |
Et igavest pean teist lahkuma ma
|
|
|
|
28 |
Ja kaisuta nõnda et rinnas on valu
|
|
|
|
29 |
Ja nutuga silmad ei midagi näe.
|
|
| |
Kirj. Hilda Ruukholmi, 46 a., kladest
|
|
| |
Viinistu algk. õpil. õp. J. Epliku juhatusel.
|
|
|
| |
|