| |
Muhu kõverik ehk Muhu kannanöör
|
|
| |
Demonstreeris U. Toomi'le M. Kann ühes teiste kohalike Naiskodukaitse liikmetega, seletusi andis M. Kann U. Toomi'le ja R. Põldmäe'le ühiselt. |
|
| |
|
|
| |
Sõnad: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Tink-tink-tink tillerille,
|
|
|
|
7 |
tank-tank-tank talleralle,
|
|
|
|
8 |
siin sees oli ilus ätse,
|
|
|
|
9 |
ilus ätse ja kena ätse.
|
|
|
|
10 |
Seda ätsed tahaks näha saada,
|
|
|
|
11 |
mida karva ätse kasvab.
|
|
|
|
12 |
Seest siiruviiruline,
|
|
|
|
13 |
vahelt vaseveeruline,
|
|
|
|
14 |
keskelt kullakeeruline,
|
|
|
|
15 |
ümbert õbelõnguline.
|
|
|
|
16 |
Siia kohta ma võtan mulgu,
|
|
|
|
17 |
võtan mulgu ja jätan augu,
|
|
|
|
18 |
kus mullu oli mulku
|
|
|
|
19 |
ja ammu oli auku.
|
|
|
|
20 |
Maripuu-aid oli varisenud,
|
|
|
|
21 |
kaks kivi olid kahju teinud,
|
|
|
|
22 |
must siga oli sisse läinud
|
|
|
|
23 |
ja palju paha teinud.
|
|
| |
Põhisamm: takti 1. osal tehakse väike samm ette, 2. osal viiakse parem jalg vasaku kõrvale, 3. osal jällegi vasakuga väike samm ette, ühtlasi tõstes paremat jalga taha üles (varbad juhitud allapoole, umbes 10 sm. maast kõrgemal). Samal ajal pööratakse pead paremale ja vaadatakse taha parema jala kannale. Järgmine samm (takt) algab parema jalaga. |
|
| |
|
|
| |
Osavõtjaid vaba arv poisse ja tüdrukuid. |
|
| |
|
|
| |
Tullakse "kannanööri" sammudega hanireas, neiudel käed puusas, poistel risti rinnal, ja moodustatakse möödapäeva ring. Nüüd võetakse üksteisel kätest kinni ja liigutakse umbes üks kord ringi (tehakse üks ring). Siis laseb esitantsija oma vasaku käe lahti, asetab selle puusa ja hakkab vedama rongi vastupäeva (seljad sissepoole), ühendades ühtlasi käed rongi lõpus-olejaga (joonis). |
|
| |
|
|
| |
Olles mõni aeg liikunud vastupäeva, vabastab esitantsija jällegi oma vasaku käe ja pöördub rongiga möödapäeva (näod sissepoole), tehes sellega veel üks ring möödapäeva ja lõpetades siis tantsu. Ära tullakse jällegi hanireas, poistel käed rinnal, tüdrukuil puusas. |
|
| |
|
|
| |
Kogu liikumine (tants) sooritatakse "kannanööri" sammudega. |
|
| |
|
|
| |
Ülalkirjeldatud vorm olevat vana algupära. |
|
| |
|
|
| |
Samad Muhu neiud tantsisid 1935. a. kevadel Tallinnas „Estoonia“ kontsertsaalis seda tantsu, kuid järgmiste "lisandustega". |
|
| |
|
|
| |
Samm nii nagu eespool kirjeldatud. Kui aga tantsijad välja tulles olid käed juba ühendanud ja liikunud ühe ringi möödapäeva, siis laskis esitantsija oma vasaku käe lahti ja hakkas rongiga "õmblema". Selleks jäi rongi lõpusoleja paigale seisma, kuna esitantsija hakkas "õmblema", s.o. kätevärava alt läbi pugema üle paari, nii et poisid jääksid nägudega väljapoole, neiud sissepoole (joonis 2). Selle järele esitantsija "õmbleb" ringi jälle lahti. Kui rong on lahti harutatud, siis jääb rongi lõpusoleja esitantsija märguandel seisma ja esitantsija veab rongi spiraalitaoliselt kokku. Kokku jõudes teevad need paarid, kes on pealtvaatajate poolt vaadates esitantsijaga kohastikku, värava, kust esitantsija tuleb rongiga välja (joonis 3). |
|
| |
|
|
| |
Edasi järgneb tegevus, nagu algupärase variandi juures kirjeldatud. Selle hilisema variandi kohta seletas Marie Kann: tantsu olevat kombineerinud seesuguseks Kuresaare mees-õpetaja Helmik, kes käinud Kõinastu laiul (Muhust põhjapool), saa- nud sealt alg-elemendid, ja et need olnud liig primitiivsed, siis kombineerinud lisa. Varem tantsitud seda Muhus üldiselt. Seda peetakse pooleldi mänguks. Praegused noored on õppinud aga "Muhu kõveriku" sel kujul vanemailt inimestelt. |
|
| |
|
|
| |
Kord näinud tantsu ettekannet direktor Pukk'i isa Kuresaares, kes ristinud selle iseloomustava sammu järgi "Muhu kannanööriks". Endine nimi olnud ikka "Muhu kõverik". |
|
| |
|
|
|
| |
Lisatud noodid ja joonised.
|