ERA II 114, 270/80

era211402700000
Harjumaa — Kuusalu; Harjumaa — Tallinn
Põldmäe, Rudolf
1935

Types

Pulmalaulud
└ Kirstutoomine
 └ Ei käinud asjata saunas

Metadata

COL: Rudolf Põldmäe
ID: ERA II 114, 270/80
INF_ELUL: 74 a.
INF_NIMI: Anna Matvei
LLIIK: Pulmalaulud
LLIIK_YHT: Pulmalaulud (Kirstutoomine)
LOC: Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1935
TYP_YHT: Ei käinud asjata saunas

Pulmad akkasid pühapäeval, kaks päeva peeti. Esimene päiv on pruudi kodu, teine päiv peigme kodu. Ennevanast olid pulmad 3-4 päiva. Monikord käisid enne laulatamas, 2-3 nädalat, ega pulmalised käindki kirikus. Nüüd käidi ka kirikus, nüüd on kabel siin, siin laulatab nüüd ka, enne kirik oli kaugel.
Peigme-poolsed tulid pruudi kodu, peigmees tuli seltsis nendega. Laul lahti, kui sae verava vahele tuli:
     5  Tere, tere, saajakene,
     6  Kus te kauaks viibisite,
pag. 271
     8  Juba meie ammu ootasime,
     9  Juba me seime seitse korda,
     10  Kuked laulsid kuusi korda,
     11  Viinad joime viisi korda.
     12  Kas olid korged korvasnaised
     13  Vai olid sandid saajanaised
     14  Vai oli pergel peiupoissi
     15  Vai oli peigu jupastannud?
See oli kui sae tuleb, seespool verava laulsid. Aga teisel pool peigme veerad akkasid laulma:
     18  Ei old peigmees jupastanud,
     19  Ei old pergel peiupoissi,
     20  Ega old korged korvasnaised
     21  Ega old sandid saajanaised -
     22  Meie tuisusta tulemme,
     23  Sadu seest me saime seia,
     24  Tuisu meid tahtis teela tappa,
     25  Sadu ära miele võtta.
Siis pulmalised tulid sisse, laulivad:
pag. 272
     29  Tere, tere, uued langud,
     30  Ei me enne ollud langud -
     31  Nüüd me languksi laume,
     32  Tuttavaksi me tulemme.
Siis tulid tuppa, aeti lauda sööma. Siis pandi pillid üidama, ja tantsima. Torupill oli, muud pilli enne ei olnud, 40-50 aasta eest tuli viiul ka ja ärmoonik.
Tantsisid torupilli-valssi, kupparimoori, ingliskad, vana-rannad, pärliini ja polkad. Kogu pulma aeg tantsisid, vahel ajasid juttu. Tüdruk tantsis poisiga, poiss ottis tüdruku. Vanal ajal neid rängmängu ei ollud palju, need on tulled pärastpoole, minu ajal tulid.
Siis läksid magama, pruut- tüdrukud magasid peiupoiste juures. Ommikul menna pruuti üles ajama ja peigmeest. Siis lauleta ukse taga ja taheta viina saada. Siis lauleta:
     39  Siit on mennud sirga jäljed,
     40  Läbi paju pardi jäljed,
     41  Siin on sirka seisatanud
     42  Ja on parti paigal olnud,
     43  Siin on sättind säärepaelu,
     44  Kinnitanud kingarihmu.
Siis minna ukse taha, koputa vastu ust:
     47  Tehke lahti meile uksed,
     48  Siin on neidine seessa!
Siis lauldi veel:
     51  Lähme kana katsumaie,
     52  Kas see kukk on kurja teinud,
     53  Kas on sabast sapistannud
     54  Või on turjast tukistannud,
     55  Tõuske üles, noored rahvas!
pag. 274 Siis annab peigmees pudeli viinaga, siis tullakse välja või magatakse edasi. Siis söövad. Said söönd, siis toodi "puuhobune" platsi, vana linalogutamise-louk, kaks meest olid laua taga, pandi kohtukull üles, kutsuti kohtu ette süüd üles tunnistama, miks neid lougutada, kui jättis pruuttüdruku hooletusse. Kohtu poolt määrati trahv, pandi "puuhobuse" selga, oli vana saepakk või muu asi.
Siis olid peiupoisid ja pruuttüdrukud esimesed seal. Siis varastati noorik ära.
Akati ära minema, pruut ja peikmees pandi lauda, lauldi jumalasõna-laulu ja naised laulsid pruudile:
pag. 275
     63  Neitsikene, noorukene,
     64  Kui ep nuda mennessani,
     65  Küll saad nutta ollessani,
     66  Sala saad nutta saunassagi,
     67  Veel enam elutoassa,
     68  Toover laida tostaessa,
     69  Kaulakouku kandanessa.
Siis jälle:
     72  Nuda, nuda, neitsikane,
     73  Nuda koo kurvad nuttud,
     74  Ahjule aledad nuttud -
     75  Nüüd akka sina menema,
     76  Oma kodunt kulgemaie,
     77  Isa uksist ulkumaie,
     78  Ema uksist ulkumaie,
     79  Venna vestetud veravast,
     80  Venna venest veerema,
     81  Oe ouest ounapuistest.
     82  Akka este eide kaula,
     83  Taga järel taadi kaula,
     84  Veravalla venna kaula,
pag. 276
     86  Ouessa odede kaula,
     87  Jumalaga, eide uksed,
     88  Jumalaga, taadi uksed,
     89  Venna vestetud veravad.
Siis läksid ära. Kirst veedi enne ära, päeval, kui ehtu läksid pruut ja peikmees. Ennevanast olid kirstud, peiupoisid akkasid kirstu välja veema, ei lastud, pereämm toodi kirstu pääle, et maksa välja, ei ole rattaid all, ei veere välja. Küll peiupoisid katsusid, otsid riided seina päält, veedi obuse pääle. Viimaks pandi iga nurga pääle raha, kuda peigmees rigas oli, pidi välja lunastama. Siis peiupoisid läksid. Pruudi ema laulis kirstu pääl:
pag. 277
     93  Ei mina soota sauna mennud,
     94  Asjata astund lavale -
     95  Läksin tooma tüttarida,
     96  Obeelme ukkajaida,
     97  Kuldakeede kiskujaida.
     98  Ma tõin tüttare tümika,
     99  Poja tõin poole pontsakamma.
Peiupoisid läksid kirstuga. Kes pruudi aseme ära tegi, sellele andis paar kindaid. Pärast läksid keik peigme kodu. Peigme kodu minnes lauldi jälle:
     102  Tere, tere, uued langud,
     103  Siie tuleb võõra'aida,
     104  Siie vierasta vägeda.
     105  Ei me tunne, kust me tulle,
     106  Kas ne tulle Turgimaalta
     107  Vai ne saane Saksamaalta
     108  Vai veereb Vene rajalta.
Aga kui oli vastane pruut, siis lauleti:
pag. 278
     112  Liigu, liigu, liekene,
     113  Anna ruumi, ahjukane,
     114  Trummal tuuakse tubaje1
See olevat teotus pruudile!
     115  Parabantsik parmandale -
     116  See lööb lohki ämma levad.
Esti läksivad lauda pruut ja peigmees, siis toodi pruut lauast välja, isamees toi, viedi pruut oue, aita linutada; pandi müts pähe ja poll ette, pandi müts teistpidi ja teistpidi, lehvid ette ja korva ääre, naised ütlesid: pange ikka otsekohe! Pruudivend linutab, viimaks sättib oieti pähe.
Siis akkada polle ede panema, panda külje peale ja selja taha, ikka öelda: Ei ole otsekohe! Siis panna viimaks rinna alla poll.
Kui saab poll ette, siis korvasnaene ottab, et pruudi poll on katki. Kas paneb pruudivend raha sisse, siis akati panema: esti mehed, aga siis naised - oissa, naiste käsi pääl! Jälle miehed: Oissa, mieste käsi pääl! Sedaviisi said palju raha.
Siis tuleb päeval lõunaaal andevakk lauale, anta anded äiale ja ämmale (vt. eelpool!). Sugulastele ja isamehele ja pillimehele. Kui sai antud, siis aeti raha. Akati tooma pulmainimesi, peiupoisid toid, anneti viina: Oissa, oissa, tulge pulma, küll on siin uhked asjad! Pidi raha annetama, näidati raha: etsi, kas sul ka on niisugust! Korjati sedaviisi 50-60 rupla.
pag. 280 Siis läks viina ka rohkesti. Pruut ja peigmees istusid lauas sel ajal, korvasnaene oli pruudi korvas, peiupoisid toid pulmalisi taldreku juure.
Siis tulid jälle tantsud ja söömad.
1 See olevat teotus pruudile!

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 114, 399/400 (1) 18 %
EÜS VIII 2020 (309) 16 %
ERA II 161, 255/66 (1) 16 %
EÜS II 515/6 (20) 15 %
H II 34, 704 (391) 14 %
ERA II 200, 36 (49) 13 %
ERA II 114, 484/5 (3) 13 %
ERA II 161, 457 (3) 13 %
ERA II 114, 432/3 (4) 13 %
H II 34, 659/60 (329) 13 %
EÜS VIII 1688 (16) 13 %
H II 40, 737/8 (23) 13 %
H IV 6, 36 (9) 13 %
H, Mapp 1018 (27) 13 %
EÜS VIII 1995/6 (276) 13 %
H, Mapp 1014 (9) 12 %
EÜS VII 269 (16) 12 %
H II 34, 221/2 (98) 12 %
ERA II 261, 88/9 (14) 12 %
EÜS VIII 1906 (139) 11 %
H III 2, 637/8 (32) 11 %
ERA II 161, 321/3 (9) 11 %
ERA II 161, 232 (26) 11 %
H III 27, 28/9 (19) 11 %
EÜS VIII 2051 (344) 11 %
ERA II 114, 508/9 (29) 11 %
EÜS VIII 1991 (268) 11 %
E 16378 (10) 10 %
H I 5, 72 (189) 10 %
ERA II 90, 623/4 (81) 10 %
EÜS X 1728/9 (302) 10 %

Contains poems

ERA II 58, 587 (5)   84 %
EÜS VIII 1412 (134)   84 %
H IV 1, 220 (146)   81 %
H III 28, 1005 (13)   78 %
ERA II 261, 173   77 %
H, Mapp 1016 (19)   76 %
H I 7, 38 (20)   73 %
ERA II 222, 634 (35)   73 %
E 43904 (14)   71 %
EÜS X 1738/9 (312)   69 %
ERA II 261, 171   66 %
EÜS VIII 1991 (269)   66 %
EÜS II 556 (63)   66 %
EÜS XI 835 (36)   63 %
ERA II 41, 161 (1)   60 %
H III 2, 628 (8)   58 %
H I 10, 3 (7)   56 %
EÜS IX 855 (22)   55 %
H, Mapp 1014 (10)   55 %
ERA II 114, 222/4 (1)   55 %
E 44109/10 (2)   54 %
ERA II 125, 549 (363)   53 %
H III 12, 251 (10 (4))   53 %
EÜS VIII 1958 (214)   51 %
E 36135 (3)   51 %
E 52035   51 %
H II 34, 238/9 (135)   50 %