ERA II 117, 191, 196/206 (1)

era211701910001
Setumaa
Orusaar, Jaan
1934

Types

Lüroeepilised laulud
└ Kosjafantaasiad ja pereelu
 └ Kalmuneiu
Kalmuneiu

Metadata

COL: Jaan Orusaar
ID: ERA II 117, 191, 196/206 (1)
INF_ELUL: 40 a.
INF_NIMI: Tatjana Tamm
LLIIK_YHT: Lüroeepilised laulud (Kosjafantaasiad ja pereelu)
LOC: Setumaa khk., Vilo v., Alaotsa k.
TMP: 1934
TYP: Kalmuneiu
TYP_YHT: Kalmuneiu

Vanaaolinõ pööra laul. (Põhjanaela tekkimine).
     2  Vellö tek´k õks suvõ suurt reha
     3  Ja talvõ jalassit tahasi.
     4  Ede-õks-laudu ta ilostõli.
     5  Perälaudu õks pilotõli.
     6  Sai õks saani valmis,
     7  Uma sai õks regi tettüs.
pag. 196
     9  Esi' õks tä hinele kõnõli
     10  Umalõ õks meelele mõtõli.
     11  Kohe õks minnä' kosima?
     12  Kas minnä' õks kuulu kosima,
     13  Kalmust õks naist kaema?
     14  Keeli õks sis ime, keeli ese:
     15  Mingu-ui õks kuulu kosima
     16  Kalmust naista kaema.
     17  Koolust saa-ai õks kodoeläjät
     18  Ja kalmust saa-ai õks karäkasvatajat.
     19  Om õks tal man maa hõng.
     20  Om õks täl liki liiva hõng.
     21  Vellö õks jal' hinele kõnõli:
     22  Minnä' õks mul merde kosima
     23  Narvast naist võttõma.
     24  Keeli õks jal' ime, keeli ese
     25  Keeli õks vellö keskimätä,
     26  Ja noomõ' õks noorõba' sõsarõ:
     27  Vellökõnõ õks noorõkõnõ,
     28  Mingu-ui õks merde kosima.
pag. 197
     30  Narvast õks naist võttõma.
     31  Mitu om õks surma mereh
     32  Mitu mere põhä all.
     33  Vellökõnõ õks noorõkõnõ,
     34  Umma õks sa aigu aestagast.
     35  Aestagast ja õks tõõsõst poolõst.
     36  Sullõ kua õks mi mano mati räti
     37  Surma räti õks suu mano.
     38  Vellö and´ õks sis aigu aestagast:
     39  Kudi õks tä mano mati räti
     40  Surma kudi õks räti suu mano.
     41  Vellö läts õks sis merde kosima,
     42  Narvast naista võttõma.
     43  Sõidi õks sis vellö, joudsõ vellö,
     44  Ai õks hobõsõ morolõ,
     45  Kõrbi õks kõlgusõ lävele.
     46  Esi' läts õks tarrõ tehrütämä,
     47  Tehrütämä õks teretäma.
     48  Esi' haari õks tä küsütellä':
pag. 198
     50  Kas om õks näio teil kotoh?
     51  Kas om õks kabo teil kambõrah?
     52  Meri ai õks sõimõlõma:
     53  Kost olt sa õks kuiva siiä' saanu'
     54  Kas olt sa kuiva soosta tulnu'
     55  Vai olt õks arosta arõnu'?
     56  Oo õks sa meri meiste katsku,
     57  Narva õks sa naistõ koolõtaja!
     58  Olõ-õi õks ma kuiva soosta tulnu
     59  Olõ-õi õks ma arosta arõnu'!
     60  Inäp om õks mereh meeste päid
     61  Narvah õks naistõ koolijit,
     62  Kui õks suuh mättit,
     63  Rabasuuh õks rampit.
     64  Kuiva tulli õks ma kolmõst lättest:
     65  Üts õks kulda kumisi,
     66  Tõõnõ õks vaskõ valasi,
     67  Kolmas õks hõhas' hõbõhõt.
     68  Kua õks kulda kumisi:
pag. 199
     70  Tuu om õks näio mõsu mõskõ!
     71  Kua õks vaskõ valasi,
     72  Tuu om õks külä karä juvva!
     73  Kua õks hõhas' hõbõhõt
     74  Tuu om õks külä hobõstõ juuta,'
     75  Ja valla õks varsu valida'.
     76  Meri õks jal' lausi meelestäni,
     77  Lausi meele poolõstäni:
     78  Merel om õks tütar ar mehele lännü'
     79  Ja kuival om õks tütär ar koolnu',
     80  Narval om õks tütar veikene.
     81  Lätsi õks vellö jal' veerümä,
     82  Esi õks tä hinele kõnõli:
     83  Õt lää ma õks tuu talo pulõ
     84  Esi' lää õks toolõ eläjäle:
     85  Koh omma' õks aia' loona luudu',
     86  Ja värä' omma' õks ette esi' kasunu',
     87  Aia varba' õks vasidsõ'
     88  Aia vitsa' hõbõhõtsõ'.
pag. 200
     90  Ai õks hobõsõ morolõ,
     91  Ai õks tä paadi paja ala,
     92  Esi' läts õks tarrõ tehrütämä
     93  Tehrütämä ja teretämä:
     94  Tere õks tere näio ime
     95  Näio ime, näio ese,
     96  Näio õks vele' viisi, kuusi
     97  Ja sõsarõ' õks katsi, kolmi,
     98  Esi' õks jal haara' küsütellä',
     99  Kas om õks näio teil kotoh?
     100  Kas om teil kabo õks kõlbulinõ.
     101  Näio astõ õks aida pulõ,
     102  Näio kaldu õks kambõrahe;
     103  Kudi õks tä kirivät kinnast,
     104  Vaski õks vardil veeräteli.
     105  Kiriväp ol´l õks kui hähu,
     106  Ja mõlusap õks kui mõtsatsirk,
     107  Vellö õks tarõh söödetigi,
     108  Näiot õks aidah ehitigi.
pag. 201
     110  Vellö õks sis mõõka tirist,
     111  Rauda õks rõngast raputõli.
     112  Õt ehilge õks ti innebüisi
     113  Varahappa õks ti valmistõlgõ'
     114  Toogõ õks ussõ mu uma,
     115  Kaegõ õks välla kaubõld kabo',
     116  Tuud õks ütel näio ime:
     117  "Vellökõnõ õks sa noorõkõnõ,
     118  Anni' õks sa aigu kasvatõlla'
     119  Ja viländ õks aigu vinnüdä'.
     120  Sis anna õks aigu ka ehtitellä'
     121  Kabokõist õks kaabistõlla'."
     122  Veljü õks tarõh söödetigi,
     123  Näiot õks jal aidah ehitigi.
     124  Vellö õks jäi mõõka tirist;
     125  "Õt toogõ õks ussõ mu uma.
     126  Kaegõ õks vällä kaubõld kabo!"
     127  Näio õks sis rekke ripsahtu
     128  Näio õks saani sadasi.
pag. 202
     130  Läts õks sis vellö veerümä;
     131  Oh õks taad hiiro hüvva hobõst.
     132  Tull õks virka taad verevät.
     133  Kõik läts õks tä mäe mängeh,
     134  Kallaspoolõ õks kõik karatõh,
     135  Sai õks tä koolu kottalõ,
     136  Sai õks tä kalmu kaalalõ,
     137  Nii jäi õks saani saisõma.
     138  Regi õks kivvi kinnähtü
     139  Vellö mõist õks noorõkõist,
     140  Minehteli õks ja tulõhtõli.
     141  Päse-es õks saani saisõmast.
     142  Hüvva tahtsõ õks hobõst hukada'
     143  Tahtsõ õks tä rako' ratsu pääd.
     144  Koolust õks koolja' kõnõli',
     145  Manalitsõ õks manitsõli':
     146  "Vellökõnõ õks sa noorõkõnõ,
     147  Hukaku-ui õks sa hüvvä hobõst,
     148  Ragogu-ui õks sa ratsu pääd.
pag. 203
     150  Anna õks sa vellö mia annadõ'
     151  Lupa õks sa vello, mia lupat.
     152  Lubasi õks tä kimbu kindit,
     153  Ja kats lubasi õks kimpu kapsti1
(sukad)
     154  Minehteli õks jal tulõhtõli.
     155  Päse-es õks saani saisõmast.
     156  Vellö tahtsõ õks jal' hobõst hukada'
     157  Toetsõ õks tä rako' ratsu pääd.
     158  Koolust õks jal' koolja' kõnõli':
     159  "Hukaku-ui õks hüvva hõbõst.
     160  Anna õks sa vellö mia annadõ'."
     161  Vellö lubasi õks anda' hammit,
     162  Lubasi õks liitä linikit.
     163  Minehteli õks jal' tulõhtõli,
     164  Päse-es õks jal' saani saisõmast.
     165  Vellö tahtsõ õks jäl' hobõst hukada'.
     166  Koolust õks jal koolja' kõnõli':
     167  "Hukaku-ui õks sa vello hüvva hobõst.
     168  Anna õks sa vellö mia annadõ'."
pag. 204
     170  Lupa õks vellö, mis sa lupat!"
     171  Vellö lubasi jo iist hiiro ruuna,
     172  Koolust õks koolija' kõnõli':
     173  "Vellökõnõ õks noorõkõnõ,
     174  Lupa õks sa kabo kaali alt,
     175  Linnukõnõ õks linadsõ alt."
     176  Mia õks sis tettä, kohe minnä'?
     177  Vellö lubasi õks ar kabo kaali alt,
     178  Linnukõsõ õks ar linadsõ alt.
     179  Nakas' õks sis vellö veerümä,
     180  Pässi õks ar saani saisõmast,
     181  Ummi sai õks tä nurmi otsõlõ,
     182  Sai õks jo kodo kottalõ.
     183  Sääl õks hiiro hirnahti
     184  Musta õks kalmu muhahti.
     185  Kiä õks sis johtu kuulõvat?
     186  Sõsar õks johtu kuulõvat.
     187  Säält õks tä tarrõ tagasi,
     188  Ütel õks umalõ imele:
pag. 205
     190  "Imäkene õks helläkene,
     191  Tulõ õks sul kodo kullä poig.
     192  Kodo tulõ õks meelükas minija!"
     193  Ime läts õks vasta värehilõ.
     194  Vasta läts tä õks tsõõri moro päle.
     195  Arä õks ta lausi meelestäni
     196  Lausi meele poolõstäni:
     197  "Tulgõ õks maalõ maräkõsõ!"
     198  Vellö õks lausi sis meelestäni,
     199  Lausi meele poolõstäni:
     200  "Imäkene õks sa helläkene,
     201  Maamakõnõ õks sa maräkõnõ!
     202  Inne õks sa kae kaali ala,
     203  Linast õks sa rõivast liigutõla'"
     204  Ime õks kai sis kaali ala,
     205  Linast õks rõivast liigutas,
     206  Löüse õks ta koolu kaali alta
     207  Kulla löüse õks tä kaali kalmulitsõ',
     208  Ime õks sis lausi meelestäni,
     209  Lausi meele poolõstäni:
pag. 206
     211  "Kohe ma õks sjoo panõ kullä poig
     212  Kohe panõ su meelüka minijä?
     213  Puja pano õks ma tähest taivahe,
     214  Ja minijä pane õks merde sõmõrast,
     215  Kui tulõ õks ma hummogulla,
     216  Kae õks ma tähti taivahe,
     217  Kae õks ma merde sõmõrit;
     218  Kua om õks täht valusap,
     219  Tuu om õks mu kullä poig;
     220  Kui kae õks ma merde sõmõrit,
     221  Kua om õks sõmmõr höörikup,
     222  Tuu om õks mu meelükas minijä.
1 (sukad)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

Veske 6, 283/99 (44) 12 %
H III 29, 835/9 (22) 12 %
ERA II 126, 372/80 (3) 11 %
H II 3, 79/81 (73) 11 %
H II 3, 72/3 (64) 10 %