ERA II 144, 308/16 (2)

era214403080002
Võrumaa — Vastseliina
Lehes, Albert
1937

Metadata

COL: Albert Lehes, Petseri ühisgümn. õpil.
ID: ERA II 144, 308/16 (2)
INF_NIMI: Helene Lehes
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Vastseliina khk., Vastseliina v., Mauri k.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1937

Pulma kombeid
Kui peigmees oma sugulastega pruudi poole sõidavad, siis tulevad neile pruudi sugulased vastu. Need on endid kõigiti moonutanud. Mehed on naiste rõivastes ja ümberpöörtult. Kõik on hobuste seljas. Hobused on kirjude vaipade, lillede ja lintidega ehitud. Mõned on aga vankritega ja sääl pääl kedratakse, tehakse pastlaid ja muid töid. Nad kõik on tee peal ja ei lase peigmehe sugulasi enne edasi, kui need meile viina annavad. Siis sõidavad kõik koos pruudi poole. Pruudi hoovil võtavad naised lauluga vastu:
     4  Tulgu-i siiä sisse torrõ,
     5  Käängu-i siiä sisse kärre;
     6  Ege mii tunnõ-i torrõhit,
     7  Käänä-i pääd kärehille!
Sellele laulavad peigmehe sugulased vastu:
     10  Ütli kodo korgõ ollõv,
     11  Elämine illos ollõv;
     12  Olõ-i siin kodo korgõ,
     13  Olõ-i elämine illos.
pag. 309
     15  Talomehe tarõkõnõ
     16  Maamehe majakõnõ
     17  Mii kodo pal´lo korgõmp
     18  Mii elo ilosamp.
     19  Kui tii hummõn sinnä tulõt,
     20  Tulgõ mehe, toogõ naasõ,
     21  Tulke naase, toogõ latsõ.
     22  Küll tii mahut mii majja
     23  Kaod mii katusihe
     24  Jätku-i rätti räbastikku
     25  Kübärät kivestikku.
     26  Sedä mõtlõ-i mii meelekõnõ,
     27  Pääsõ-i mii pääkõnõ
     28  Vel´lo kos´ä tõi soho kodo,
     29  Viina neile velile.
     30  Siin iks petti pehme leevä,
     31  Hapne taari harotõlli
     32  Eeg iks petäs pehme leevä
     33  Hapne taari harötas.
     34  Sedä teie pad´äpöörä,
     35  Arsti soola aviti.
     36  Mii vel´lol ol´l sada saldijat,
     37  Tuhat tulõjat.
Kui laul lõpeb, tulevad pulmalised tuppa. Ees tuleb pulmaisa e. truuskä. Sellel on kirjude rõivaste sisse mässitud kepp käes, sellega heidab ta kolm korda uksele risti, iga kord puudutab ta üht uksepiita. Enne lööb üles, siis alla, siis vasakule, siis paremale, ja nii kolm korda.
"Truuskä" taga tuleb peigmees, see on oma ristiisade vahel. Toas laulavad peigmehe sugulased edasi:
     42  Vel´lo naane noorõkõnõ
     43  Kui sa hummõn sinnä tulõt,
     44  Ega siis tõlva üteh võtku-i
     45  Kuuti üteh koristagu-i.
     46  Tõlv iks tõra toose
     47  Kuut kärä toose.
     48  Meil iks hillä eleti,
     49  Tassa taheti.
Pruudi sugulased laulavad vastu:
     52  Sedä kolka kõneli
     53  Veeri veerätelli.
     54  Neio saa iks siuga sisse
     55  Vasklaste vahelõ
     56  Seda iks mii tiidä sai
     57  Üle kolga kuulda sai.
     58  Tahtsõ iks sedä viinä vette viiä,
     59  Olt ojja uputa.
pag. 311
     61  Vasta om iks miilt minemine
     62  Vasta kiiltä kiirmine.
     63  Sedä võit tii esi tiidä,
     64  Määne mäkke minemine
     65  Määne kinko kiirmine.
     66  Sääne iks vasta miilt minemine
     67  Vasta kiilt kiirmine.
     68  Meil neio noorõkõnõ
     69  Kabo kar´usõkõnõ.
     70  Teil iks vel´lo vilõhõnu,
     71  Kosilane kulõhõnu.
     72  Havva täus om habõnit
     73  Kooba täüs om kuupit.
Vastu laulavad peigmehe sugulased:
     76  Teil iks neio noorõkõnõ,
     77  Kabo kar´usõkõnõ.
     78  Pange hällü hällütäge,
     79  Teega sisse teegotagõ.
     80  Häpes lät´t man hällüteh
     81  Tihkõs lät´t man teegoteh.
     82  Pää jääs üle pähütsi,
     83  Jala üle jalutsi.
     84  Pääväs om pal´lo päivi nännu,
     85  Suvik mitu suvvõ kotoh olnu.
     86  Vel´lo pand päitse päähhä Pääväselt
     87  Suitsõ suuhhõ Suvikõllõ.
pag. 312
     89  Kiäki võtas tii neiot
     90  Kosis tii kullat!
Nõnda vastastikku sõimates lähevad nad isegi kaklema ja klopivad nõnda, et pääd verised. Kui küllalt kakeldud, siis laulab pruut:
     93  Kui ma olli laulatamata
     94  Parts paari pandmata
     95  Siis kiäki must es kõnõla
     96  Kiäki es keerata.
     97  Kui ma lats sai laulatõt,
     98  Parts paari pant
     99  Siis kolgakõnõ kõigildõ kõnõli
     100  Veerekene kõigildõ veeräteli.
     101  Neioks saas ma nädalit olla
     102  Kullakõnõ kolmõ päiva.
     103  Meelel tahtsõ merde minnä
     104  Süämel süvvä vette.
     105  Ega võta-i meri meelelist
     106  Süvä vesi süamelist.
     107  Sedä ikõ ma esä pääle
     108  Nuutse noore vele pääle.
     109  Mändsõ nää kotusõ mulle korsi,
     110  Mändsõ asõmõ arvsi.
     111  Ku ma saa sinna saanus,
     112  Võõras sinna võõtus.
pag. 313
     114  Kodo tulõ ma kullakõnõ,
     115  Umma majja mar´akõnõ.
     116  Ku saa ikuline elämine,
     117  Kalg kasumine.
     118  Siis tuu kodo kurva,
     119  Paja pääle paha.
     120  Ku saa illos elämine
     121  Kallis kasumine;
     122  Siis mo kosti kodo tuu,
     123  Piiraku perrehhe.
Seepeale laulavad naised laua taga:
     126  Kaske, kanke,
     127  vellökõnõ noorokõnõ, kaske, kanke
     128  Mii vel´lo noorõkõnõ,
     129  Noorõkõnõ nõrgakõnõ, kaske, kanke!
Neile antakse selle eest raha, mis nad harilikult maha joovad. Õhtul saadetakse pruuti kodust välja mehe poole lauluga, mis küll lõbus on, ehkki kõikidel nutt varaks:
     132  Mine no, mine no, murehta-i;
     133  Kaalu no, kaalu no, kahetse-i!
Teisel päeval tuleb pruudi kraam kõikide sugulastega peigmehe poole. Neile minnakse teele vastu ja tehakse samasuguseid vigureid, nagu pruudi sugulased neile tegid.
pag. 314 Peigmehe pool minnakse karja-, põllu- ja heinamaid vaatama. Selleks võetakse ühed vankrid, kuhu pruudi ema ühes peigmehe emaga istuvad. Pruudi emal on viinapudel ja saiapäts käes, aga peigmehe emal on must pang ehk kipp käes. Rattaid veavad kaks või kolm naist, kaelkellad kaelas. Vedajad ei taha enne minna kui neile viina antakse. Metsas saavad kaasatulnud naised kõik viina, mille eest nad kippi raha või vöö viskavad, aga mõni isegi "niisutab" kippi. Pärast võetakse need asjad muidugi välja.
Tagasi tulles lauldakse:
     140  Kallis om s´oo kar´ämaa
     141  Ülihüä öütsimaa.
     142  Omma siin kullatsõ kotusõ.
     143  Arvulise asõma.
     144  Neio sai iks hüvvä paika
     145  Arvuliste asõmõhõ!
Kodus antakse naistele, kes kahte ema vedasid, mustast pangest juua, ja muidugi viina. Sellepääle koguvad pruudi sugulastest naised kokku ja lähevad tasa- pag 315 hiljukesi sauna juurde ja pilluvad kerise laiali. Peigmehe sugulased valvavad neid ja ei lase seda sündida. Naised ei jää enne rahule kui neile viina antakse. Kui sanaahi lõhkumata jääb, laulavad naised tagasi tulles:
     148  Jäi iks keres meil laotamata
     149  Kivi vällä pilmata.
     150  Sai mii viina vii võrra,
     151  Olt oja võrra.
     152  Selle jäi keres meil laotamata
     153  Kivi vällä pilmata.
Aga kui keris on ära lõhutud, laulavad naised:
     156  Käve iks käve, koh mi käve
     157  Olli iks olli, koh mi olli.
     158  Käve iks kerest laotamah
     159  Kivve vällä pilmah!
Et aega viita, hakkatakse nalja tegema. Selleks tehakse kaks seppa. Üks on suure kõhuga, teine suure küüruga. Lakke pannakse nõgine kott, mis õlgi täis on: see on lõõts. Siis tuuakse noorpaar ette. Üks sepp tõmbab lõõtsa ja teine rautab noorpaari jalgu. Nõnda võetakse kõik pulmalised läbi, mees naisega, poiss tüdrukuga. Rautamise eest annavad mehed seppadele raha ja tasuks antakse neile viina. Raha joovad sepad pärast maha. Naised ei seisa ka tööta, nad tahavad ka raha saada; selleks nad käivad rõivastesse mässitud koppadega ringi ja laulavad:
     162  Korja-i mii raha kottõ pääle,
     163  Saa-i iks saabaste pääle.
     164  Veeretelle viina pääle,
     165  Oitelle olle pääle.
Nõnda leelotavad ja joovad setod kolm päeva ja lähevad siis laiali.
Vrd E 80751/62 (2) < Setumaa - P. Holvandus, Petseri ühisgümn. õpil. (1932).

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 80751/62 (2) 90 %