Metadata

COL: Ilmar Rohtla, Petseri ühisgümn. õpil.
ID: ERA II 151, 392/8 (1)
INF_ELUL: u. 65
INF_NIMI: taluperenaine
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setumaa, Satserinna v., Vedernika k.
TMP: 1937
TYP: Mõrsjaitk (ristiemale)

    1  Ristämäkene õks armakõno,
    2  armakõnõ, kaalikõnõ.
    3  Minno tulõ' õks ristämäkene vasta võtma,
    4  kullat tulõ' õks ristämäkene maalõ manitsõma.
    5  Inne lää-äi' õks ristämäkene maalõ mar´akõnõ,
    6  inne saista-i' õks ristämäkene ma saabastõ var´olõ;
    7  inne võta' õks mu vell´o ede päält,
    8  pääle võta õks vaenõ vaihõlt.
    9  Must tuu õks kõrik1
Tekk kuhu astus peigmees tulles sõidukilt maha.
moro pääle,
    10  hal´as tuu' õks kõrik haina pääle,
    11  verrev tuu' õks ratastõ veerele.
    12  S´oo õks ma kõrralda kõnõli,
    13  jutu as´anda alosti.
    14  Musta toogu-i' õks kõrikut moro pääle,
    15  hal´ast toogu-i' haina pääle,
    16  verevät õks ratastõ veerele,
    17  Must kõrik õks om murrõlinõ,
    18  hal´as om õks meelehaigus´,
pag. 393
    20  verrev silmäviilinõ.
    21  Mullõ tii' õks siidene sild,
    22  mullõ panõ' õks purrõh puutinõ.
    23  Õt sa tuud õks pelgü peläku-i',
    24  õt sa tuud õks murõht murõhtagu-i',
    25  õt sisse sõku õks su siidedse silla,
    26  maalõ murra purdõ puutitsõ,
    27  Üle käu õks ku kärpsekene,
    28  üle linda õks ku libligekene.
    29  Ristämäkene õks armakõnõ,
    30  armakõnõ, kaalikõnõ,
    31  sullõ nakka ma õks ikul kynõlõma,
    32  silmä nakka ma õks viil veerätämä:
    33  Näio olõ õks ma vaenõlats,
    34  ilma õks olõ ma eseldä, imeldä.
    35  Eelä' ma õks käve kääpäl,
    36  eelä' liigi liivakoh.
    37  Kääpäkese ma õks lakk´a kääni,
    38  turbakõsõ ma õks tolmulõ pessi.
    39  Sääl lövvä-äs ma õks kätt kääpäh,
pag. 394
    41  lövvä-äs sõrmi sõmõrah.
    42  Kalmulisõ' õks mullõ kyik katsatõli',
    43  liiva-õks-lisõ' mullõ liigutõli'.
    44  Ese ülti õks mul siiä' tulõvat,
    45  kandja ülti mul õks siiä' kalduvat.
    46  Tullõv ülti õks tuli hobõsõga',
    47  viirdvät õks tuliverevägä'.
    48  Sul löüsi õks ma moro moadsõ,
    49  tarõ edise sul õks tahmadsõ.
    50  Selle om sul õks moro muanõ,
    51  tarõ om õks edine tahmanõ:
    52  Tooni om õks hopõn turnõlnu',
    53  Tooni om õks verrev raputanu'.
    54  Ristämäkene õks armakõnõ,
    55  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    56  sinno painu ma õks pallõma,
    57  hiidä hellüle synõlõ:
    58  Otsi taha ma õks hulka huunit,
    59  otsi taha õks kõrda kõlgusit.
    60  Ese om õks agu' hulgah huunih,
pag. 395
    62  kasvataja agu' kõrrah kõlgusih.
    63  Ristämäkene õks armakõnõ,
    64  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    65  agu' sa tuud õks pelgü pelgät,
    66  agu' sa tuud õks murõht murõhtõlõt:
    67  agu' om õks manna maa hyng,
    68  vai' om õks liki liiva lõhn?
    69  Õt sa tuud õks pelgü peläku-i',
    70  tuud õks murõht murõhtagu-i',
    71  tuu mõista ma õks sanna savvutõlla',
    72  tuu mõista ma õks seebil sibistellä',
    73  alta mõista aia' õks ma maahyngu,
    74  liki mõista ma õks aia' liivalõhna.
    75  Ristämäkene õks armakõnõ,
    76  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    77  setä jovva-i' ma õks iä unõhtõlla',
    78  meelest laskõ' mito aigu,
    79  õt sa minno õks kutsma kutsi',
    80  kutsma kutsi' ja vasta võti'.
    81  Näiol oll´ mul õks Soomõni sukku,
pag. 396
    83  võssa Võõnu kerikuni'.
    84  Kiäki' minno õks kutsma kutsu-us,
    85  kiäki' minno vasta võta-as.
    86  Ristämäkene õks armakõnõ,
    87  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    88  õt sa mult õks künnü' küüsümä,
    89  õt sa nõsõ' mult nõudõma,
    90  määnes olli mul õks kotost tulõminõ,
    91  kabol kotost kalduminõ!
    92  Ikulinõ olli õks ehitäminõ,
    93  leinalinõ õks laaditaminõ.
    94  Üü käve ma õks rõiva' üsäh,
    95  päävä käve ma õks kängidse' käeh.
    96  Käe' käänü-üs mul õks jalgu kängmä,
    97  sõrmõ' painu-us mul õks sõlmõ hiitmä.
    98  Pikk´ tuudi õks ruusk pingi pääle,
    99  vaiv ruusk õks vaja otsa.
    100  Tuud naksi ma õks piitska pelgämä,
    101  vaiva naksi ma õks ruuska varima.
    102  Ristämäkene õks mu armakõnõ
pag. 397
    104  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    105  koh ma-ks istõ - sääl iki,
    106  koh ma saisi - sinnä' sattõ.
    107  S´oo võit sa eiski' tiidä',
    108  uma õks võit meelelä mõtõlda':
    109  pall´o om õks tullõ toukajit,
    110  pall´o vette viskajit -
    111  viist olõ-i' õks vällä viijit,
    112  tulõst vällä tuujit.
    113  Ristämäkene õks mu armakõnõ
    114  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    115  s´ookõsõ õks ma sullõ ütle,
    116  õt sa võta' õks kaali mu kaalast,
    117  lavvarätt õks latsõ lähkost.
    118  Ku ma naksi õks kotost tulõma,
    119  kallis naksi kotost kalduma,
    120  kaali panti õks kivene kaala,
    121  sõba panti kaala sõmõranõ.
    122  Kanda' jovva-i' ma kivestä kaalit,
    123  sõpa jovva-i' kanda' sõmõrist.
pag. 398
    125  Näio olõ ma õks noori näokõnõ,
    126  väiga olõ õks ma kassuv kaokõnõ.
    127  Näio olõ õks ma lilli-iälinõ,
    128  mar´a om õks mul vanuhus.
    129  Pää kasvi mul õks päivi pite,
    130  miil tull´ mul õks tunnõ pite.
    131  Ristämäkene õks mu armakõnõ,
    132  ristämäkene õks kaalikõnõ,
    133  õt sa mullõ õks süüke sää',
    134  mullõ lindu laadida'.
    135  Mullõ pangu-i' õks paksa kikka,
    136  püürku-i' suuri pööränduisi.
    137  Kotost tulli ma õks tsirku söömäldä',
    138  lõivokõnõ ilma lõunalda'.
    139  Kuu sei ma õks ütte kulatskit,
    140  päävä sei õks ütte präänikut.
    141  Tuugi' kaki ma külä kar´usilõ,
    142  perä latsilõ õks laodi,
    143  raasa' tsirgalõ ravidsi.

1 Tekk kuhu astus peigmees tulles sõidukilt maha.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems