| |
Häll
|
|
| |
Siin puul Kärel om ammutsõst ajost jo' nii sääne häll olno'. Innembedi, inne maa krontmist oll´ mõts ütine, jaeti siss, kui puid ehk palkõ vaja tull´. Nii sääntsest ütitsest mõtsast võeteva' ka hällü palgi'. Hällü teivä' alate noorõ' mehe', võib-olla ainolt sikko (püstpalgid kokku moodustavad sikad) üles ajama kutsute vanõmbet mihe ka appe, aga mino mälehtävast ka sinnä mitte, nii et hällü tegemine oll´ puhtalt nõõrtõmeeste amõt. Tuu iist saiva' nä' munnõ ja ainolt lätsikaistõ käest. Munnõ saiva' nä nii pall´ö, kui pall´ö nä määrs-eva' - mõni aasta kolm, mõni aastä nelli ja viis munna tütärlatsõ päält. Poisi' kävevä' ka eis kokko korjamah tallo piti. Olliva' kõik muna' kor´ädo', jaeteva' nä' ar' hällütegijedi vaihhõl - ega üts sai üte'-pall´ö. Häll tette valmest (munapühi) lihavõttepühi puulpühäl, mõnikord ka viil edimätse pühi hummogolt pante hällülaud. Hällmine aga nakas alate edimätsel pühil. Hällö' võidsõ egaüts - nii suur, kui väikene, vana, kui nuur. Hällüman ka tandsite ja veerätedi munnõ. Noorõ' inemese' õks tandsõva', vanõmba' mehe' - naase'mehe' jäl veerätevä' munnõ munaloomkah. Naase' väikeste lastõga kaiva' päält, ka hällevä' vahest. Kärel ei olõ' kunage hällü õnnõtuise olno', nii suurt, et kiäke olõs hindä vigalatsõst põrotanu, tuuperast et häll om kõvastõ tettö' - siin kõik om puust. Ka sika' ommava vitsast vahrusõga kinni ja kõvastõ ar' kiilado', nii et liikodage' ei annava. Nii sama hällülaud ei olõ' kaploga, aga om vitsoga, mis õigõ jämme ja hällmise man paindoda ei anna' ka ei saa' üle orihirre minnä' nii sääntse hällü man hällmisega, tuuperäst, et kui hällmise man orihirre korgusõni' jõudas, lööse rõngedi mant nõrkko ja satas tagase. Ainolt kõrd ommava mino mälehtävast lavvavitsa katske lännövä', olliva vana', eelimitse aasta vitsä' jo ar' kuionova', õnnõtuist aga suurõmbat es olõ', sattõva' küll maaha hälljä', aga õigõhe haigõt'ke es saa' kellelegi. Kõgõ rohkõmp hällüte muidöge munapühi aigo, tuu pühi jaost jo häll tettege, aga ka pääle pühi, õdagedi latsikasõ' lätsivä' hällü pääle ja lauliva. Häll sais ülevah ka suvistõpühih viil, siss laotedi ar'. Mõnikõrd kui õkva pääle pühhi laotada' es saa', raoteva' hällüvitsa' katske ja võete laud ar'. (Tuul ajal olliva' vitsa jo kuionova', võib-olla arvate, et või õnnõtus tulla hällmise man). Mõnõh paigah laotedi jo pääle lihavõttõpühhi häll ar' - nii latsikasõst mälehtä, oll´ meil kodo külähke nii (Võõpsus). Sääl es olõ' hällülaud vitso küleh, oll´ kaploga. Kabla' ostõteva' ega aasta'. Nõõrõ'mehe panniva' raha kokko ja ostiva'. Ja muna' saiva' ka nool´e, kes kaplo jaost rahha andsõva'. Nii kui pühi' müüdä laotedi häll ar' - (vist es taheta kaplo kulutada laskõ) ja müüdevä' kablake ar' ütskõik kellele, kes ainolt ost. (Raha iist vist ostõte viina). |
|
| |
|
|
| |
Hällü pääl laulõte mitmõsugumaidse laulo, aga kõgõ rohkõmp laulde õks: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Meele õks Jummal pühi tõi,
|
|
|
|
7 |
kalle ajo kaalutõli
|
|
|
|
8 |
Tõi õks tä ilmal ilosal,
|
|
|
|
9 |
vahapääval valusal.
|
|
|
|
10 |
Nüüd lääme' õks mii' hällmä hällü pääle
|
|
|
|
11 |
laulma hällü lavva pääle.
|
|
|
|
12 |
Hällü õks küllä hällükene,
|
|
|
|
13 |
mine' teele teegakõnõ
|
|
|
|
14 |
Mine' õks sa hällü ajamalda,
|
|
|
|
15 |
käü' hällü käskimäldä'
|
|
| |
pag. 222
|
|
|
|
17 |
Seo õks kõrralda kõnõle,
|
|
|
|
18 |
as´ända' arvõlli,
|
|
|
|
19 |
Käü-i õks hällü käskimäldä',
|
|
|
|
20 |
lääsi' hällü' ajamalda'.
|
|
|
|
21 |
Ajagõ õks tii' meidä minemähe,
|
|
|
|
22 |
käske' meid käümähe;
|
|
|
|
23 |
hällü õks siss kullä hällükene,
|
|
|
|
24 |
mine' teele teegakanõ.
|
|
|
|
25 |
Arä õks siss hällö korgõhe,
|
|
|
|
26 |
taha minnä' taivahe.
|
|
|
|
27 |
Seo õks korralda kõnõle,
|
|
|
|
28 |
as´ända arvõli,
|
|
|
|
29 |
hällö saa-i' õks mii korgõhe,
|
|
|
|
30 |
taha-i' minnä' taivahe.
|
|
|
|
31 |
Arä õks mii' hillä helötõli,
|
|
|
|
32 |
ligi maad liigutõlõ
|
|
|
|
33 |
Hällü õks kullä hällükene,
|
|
|
|
34 |
mine' teele teegakanõ.
|
|
|
|
35 |
Vällä mine' õks sa sikko sisest,
|
|
| |
pag. 223
|
|
|
|
37 |
välla vahru vaihhõlt.
|
|
|
|
38 |
Ega õks mii' pelgä-i' hälläh,
|
|
|
|
39 |
lavva pääl laullõh,
|
|
|
|
40 |
ega lää-i' õks katske hällüvitsa',
|
|
|
|
41 |
lää-i' lahke hällülavva',
|
|
|
|
42 |
Uma õks mul vell´ö hällü tegi,
|
|
|
|
43 |
hällü tegi palgi' panni
|
|
|
|
44 |
Seo õks ma kõrralda kõnõle,
|
|
|
|
45 |
as´ända arvõlli,
|
|
|
|
46 |
uma vell´ö saa-s õks ütsindä tetä',
|
|
|
|
47 |
kall's katõlä käela.
|
|
|
|
48 |
Küla olli õks ka vele' tegemäh,
|
|
|
|
49 |
hällü palkõ panmah.
|
|
|
|
50 |
Olkõ õks tii' terve' külä vele',
|
|
|
|
51 |
kalle' kavva elämähe.
|
|
|
|
52 |
Teit õks tii' hää hällükäise,
|
|
|
|
53 |
teit kimmä kiigakõsõ.
|
|
|
|
54 |
Teit õks tii' hällü häähte paika,
|
|
|
|
55 |
kiiga kinnä kot'sõhe;
|
|
| |
pag. 224
|
|
|
|
57 |
Ega õks mii putu-i' pori kätte,
|
|
|
|
58 |
ega veerä-i' vii sisse
|
|
|
|
59 |
Hällü õks kulla hällükene,
|
|
|
|
60 |
mine' teele teegakõnõ,
|
|
|
|
61 |
om õks meil hää hällü ilm,
|
|
|
|
62 |
om illos ilo päiv:
|
|
|
|
63 |
Olõ-i' õks meil lummõ lustipaigah
|
|
|
|
64 |
iäd iloasõmõl.
|
|
|
|
65 |
Hällü õks jäl kullä hällükene,
|
|
|
|
66 |
mine' teele teegakõnõ.
|
|
|
|
67 |
Naka õks nüüd laulma hällü pääl,
|
|
|
|
68 |
laulma hällülavva pääl.
|
|
|
|
69 |
Kuus panõ õks mii' küllä kullõma,
|
|
|
|
70 |
viis valda vaht'mahe.
|
|
|
|
71 |
Tõõnõ siss nä tõõsõlõ kõnõle,
|
|
|
|
72 |
hindä vaihhõl manitseli:
|
|
|
|
73 |
Kõigi õks poodi laulõtas,
|
|
|
|
74 |
viisi poodi veerätädäs,
|
|
|
|
75 |
Meil õks ka vaja vasta laulda',
|
|
|
|
76 |
vaja vasta kõnõlda.
|
|
| |
pag. 225 Hällute õks alate saistõh ja peete vitsost kinni. Hällü pääle minte nii pall´ökeske, kui mahto, aga mõni hälle ka ütsindä'. Vahel hällüte jäl katõ-kolmõ ja nel´äkeske, ega's tuust tähtsust es olõ. |
|
| |
|
|
| |
Meil kutsute nii säänest hällü, minkast kõik aig jutt suur' häll, et eräldädä timmä väikesist hällöst, mis latsilõ kodo, kohege tala külge tette - õigõmbehe latsõ' eis nakseva' tõist hällö suurõst hällüst kutsmä. Hällevä, hällevä väikese' hällü pääl, siss ütlevä' ütstõõsõlõ: Lääme' suurt hällö ka kaema, lääme' suurõ hällü pääle kahh." |
|
| |
|
|
|
| |
Lisatud joonis kiigest.
|