ERA II 161, 255/66 (1)

era216102550001
Harjumaa — Kuusalu
Põldmäe, Rudolf
1937

Types

Pulmalaulud
└ Kirstutoomine
 └ Ei käinud asjata saunas
Kosilane virgas talus
Ei käinud asjata saunas

Metadata

COL: Rudolf Põldmäe
ID: ERA II 161, 255/66 (1)
INF_ELUL: 62 a.
INF_NIMI: Anna Paalberg
LLIIK: Pulmalaulud
LLIIK_YHT: Pulmalaulud (Kirstutoomine) ; _ ; _
LOC: Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. < Toomika t.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1937
TYP: Kosilane virgas talus + Ei käinud asjata saunas
TYP_YHT: Ei käinud asjata saunas + _ + _

Pulmakombeid
Isamees lähäb küsüma, kust ta pruuti tahab saada. Mingisugune asi on kadund, kas lammas ehk mullik. Siis pruudi vanemad ütlevad: Meie ei ole nähnd. Kes pruudi arvavad olema, sen kohtla ütlevad: tema pellab loomi, tema ehk on nähnd. Kosjajoodulised on juba kutsutud, üks ehk kaks. Siis tuleb üks vieras naine, et mina olen sie lammas ehk mullik. Isamees ütleb: Ei, sina ei ole! Meil oli valge, sina oled must. Meil oli pehme lammas, sina oled karme (valju villaga). Siis tuleb veel üks toine, ütleb: Mina olen see lammas. - Ei sina ole! Noh, ma lähän etsin ise. Siis lähäb sinna, kus see pruut on, toob välja, ütleb: Vaat see on meie lammas!
Siis tulebki peigmees vanembile rääkima, isale ja emale, et ma tulen teile kosi. Siis vanemad on kas vasta ehk jäävad aru pidama, et meil ei täü inimest ära anda. Siis pruut tuleb ise rääkima, et ma tahan hakata miehele minema. Räägib emale enne, et sa räägi isale ka, ma ise ei julge. Pruut lähäb ära, isa tuleb tuba, ema hakkab rääkima1
Jutustaja selgitab küll tõelisi pulmakombeid, kuid segab neisse pilte Leesi rahva pulmalavastusest, mis ette kantud pidudel.
: Kas tiiad, meie Tiiu hakkab miehele minema! - Ega sa hull ole, kas meil täüdüb inimest ära anda! Kellele siis ta tahab menna? - Naabri Peeter ehk Tenis. Niisugune on mies (ema hakkab kiitama), ei niisugust voi lasta käest ära minna, seda on harva löüdä. Selle miehe peab kui mantsika mättäst ärä noppima!
Siis on kosjajoodud, kutsuda vierad sinna, naabrurahvast lisaks. Siis tuleb laul:
     8  Läksin korbeje kosije,
     9  Korve suuresse peresse,
     10  Korve rikka tütarida.
     11  Ajasin hobu oue'esse,
     12  Viskasin ohjad ounapuusse,
pag. 258
     14  Päitsed päeva rinde'esse
     15  Ise läksin tuppa vahtimaie.
     16  Teretasin äia ja teretasin ämma,
     17  Teretasin pere peenda neiud.
     18  Mina varjulda valadin,
     19  Korva äärest kuigutelin,
     20  Mis nied neidised tievad,
     21  Kas nad kaŋŋasta koovad,
     22  Kuidas käüvad neiu niied.
     23  Niied käivad niksa-naksa,
     24  Pirrad käivad pliksa-plaksa,
     25  Nõndap sukkulas suhises
     26  Niikui ussi mättä'ässä.
Siis voeta viina ja hakata tantsima. Siis peigmees ütleb ära, millal pulmad tulevad. Siis hakkadi kahel pool toitusi valmistama. Enne peeti pulmi 2 voi 3 päivä pruudi kodus, peigmehe kodus niisama palju. Peigmees tuli isamehe ja peiupoistega pruudi kodu, lauluga tuldi ja torupilliga, söödi ja joodi ja hoisati. Toisel päival mendi peigmehe kodu. Enne veedi pruudi kirst ära, kus pruudi varandus sees oli. Kirst oli aidas, poisid läksid ottama, aga pruudiema istus kirstu pääle, ei annetud ära. Ütles et sellele peab rattad alla panema. Siis pandi ühe nurga pääle raha. Üteldi, et see ei lähe kuidagi edasi. Siis panid toise raha - veel ei saa. Viimaks pandi 4 rubla, iga nurga pääle, siis sai liikuma. Pruudiema laulab siis kirstu pääl:
     29  Ei mina suota sauna mennud,
     30  Asjata astund lavale -
pag. 260
     32  Ma toin tüttare tümikä,
     33  Poja puole pontsakama.
Siis lubab kirstu ära viia. Poisid viivad kirstu välja, panevad hobuse pääle, hoiskamisega viivad. Vanal ajal ühel peiupoisil old miek käes, igal puol löönd risti aina miegaga uste pääle, kust läbi läksid.
Kirst viia enne ära kui pulmasaja lähäb. Siis minnakse peigmehe kodu. Enne ei lasta väravast sisse kui annab pudeli - kas pass on klaar. (Pruudikodu ei lasta ka sisse enne kui annab viina.) Kodused hakkavad laulma:
     38  Kus te kauaks viibisite,
     39  Juba me ammu ootasime,
     40  Viinad joime viisi kerda,
     41  Kukk see laulis kuusi kerda,
pag. 261
     43  Liha liemessa lagunes,
     44  Kulpi kienes kattilassa.
     45  Kas oli hobu väsinud,
     46  Vai oli oli regi lagunud,
     47  Vai olid sandid saajanaised,
     48  Vai oli pergel peiupoissi,
     49  Vai oli peigu jupastanud?
Siis sielt laulavad vasta, kes tulevad:
     52  Meie tuisusta tuleme,
     53  Sadusest me saime siie -
     54  Tuisk meid tahtis tiele tappa,
     55  Sadu hinge kinni matta.
     56  Ei old hobu väsinud,
     57  Ega old regi lagunud,
     58  Ei old santi saajanaista,
     59  Ega old pergel peiupoissi,
     60  Ega old peigu jupastannud.
Siis lassa neid sisse, siis tulevad torupilliga sisse, torupillil on oma lugu (vt. fon.). Siis on tants ja segadus, ei jõua rääkida.
Siis hakata pruuti linutama. Pruut ja peigmees istuvad laua ees kahekesi. Korvasnaised on juures, üks naine laulab:
     65  Meie linnuke linata,
     66  Meie talleke tanuta,
     67  Meie pruut on polle'eta.
Siis tuleb pruudivend, hakkab pruuti linutama. Paneb mütsi pruudi pähe. Ta ei pane kohe akuraat, paneb kukla pääle ja korva pääle ja tagurpidi. Viimaks paneb oieti. Naine, kes seal juures on, see seab oieti. Siis ei ole polle ees. Pruudivend paneb polle ette, pruut touseb seisama. Enne paneb kaela ette, aga naised hakkavad, et see pole kellegi panemine. Siis paneb selja pääle ja küli pääle, kudas hullemini saab. Tükk aega mängib selle pollega, viimaks paneb oige koha pääle. Siis hakata vahtima, et see poll on katki. Naised ottavad toine toisest polle servist kinni, pruudivend paneb kaige enne raha. Aga viel on katki, toised tulevad ka lappima, panevad raha sinna sisse. Siis hakkavad peiupoolised ja pruudipoolised võistlema: pruudi käsi pääl ja peiu käsi pääl! Viimaks on poll terve, siis korjata raha ära. Siis tosteta pruut ja peigmees üles, anneda viina. Siis panna peigmehe emale müts pähä.
Siis tuleb annete jagamine. Pruudi isa kingitus anneta ema kätte. Üks naine jagab vakast kingitused välja sugulastele. Tantsu ja laulu on jälle vahepaigas.
Kui pruut ja peigmees lähävad magama, siis hommikul lähävad miehed laulama:
     74  Lähme kana katsumaie,
     75  Kas see kukk on kurja teinud,
     76  Kas on tukast tukistanud,
     77  Kas on siibada sibinud.
Siis anneda neile viina, siis on rahul.
Peiupoisid peavad menema pruuttüdrukute juure magama. Kui keski ei nähnd, et juures on old, siis panna puuhobuse selga, kas pruuttüdruk vai poiss.
pag. 265 Kas üks linalouk vai puusaagimise pukk teha hobuseks, panna rangid kaela, panna inimene selle selga ja loksuta seal selgas vähe aega. Vahest ütlevad küll, et magasime ühes, aga siis teevad jälle puuhobust, et mis sa läksid sinna magama.
Pulma kutsuta laulunaised, nied laulavad. Vanad inimesed oskavad puhas laulda, üks laulab eel, toised laulavad taga järele.
Kui pruut lauda viia ehk sae tuleb, siis on ikka torupill ees. Enne oli viel suur pada saunaköögis eemal, siis peiupoisid viisid toobrepuuga paa pulmatuba, siis torupill mängis eel.
pag. 266 Vanasti oli ikka pruudi ja peigmehe kohas laes pulmakroon, see on paberitest tehtud, lilled on küljes. Väljas on auvärav, seal vahest on ka kroon, värava all, kus pulmasae sisse tuleb. Vahest on värvitud höövlilastud, panna mone kuuse otsa vai maja seinte külge. Valged kangad olid löödud seina pääle, värvitud laastud olid ka pääle pandud.
1 Jutustaja selgitab küll tõelisi pulmakombeid, kuid segab neisse pilte Leesi rahva pulmalavastusest, mis ette kantud pidudel.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 200, 36 (49) 28 %
ERA II 261, 88/9 (14) 25 %
H II 40, 841/2 (14) 25 %
ERA II 114, 399/400 (1) 23 %
H IV 6, 36 (9) 23 %
EÜS II 583/4 (85, 86) 22 %
EÜS VIII 2020 (309) 22 %
EÜS VII 411/2 (179) 21 %
H, Mapp 1014 (9) 20 %
ERA II 114, 484/5 (3) 20 %
H II 34, 659/60 (329) 19 %
ERA II 114, 304/5 (66) 19 %
EÜS VIII 1991 (268) 19 %
H II 34, 675/6 (348) 19 %
EÜS VIII 2051 (344) 18 %
EÜS VIII 1803 (17) 18 %
H II 34, 221/2 (98) 18 %
EÜS II 515/6 (20) 17 %
ERA II 114, 270/80 16 %
EÜS VIII 1722 (78) 16 %
E 37965 (6) 16 %
EKS b 2 (21) 16 %
ERA II 161, 232 (26) 16 %
H III 2, 277/8 (15) 16 %
H I 1, 307 (2) 15 %
ERA II 261, 213 (29) 15 %
H II 34, 244/5 (143) 15 %
ERA II 11, 347/9 (3) 15 %
H II 38, 439/40 (29) 14 %
E, StK 13, 41/2 (56) 14 %
ERA II 110, 558 (11) 14 %
H II 9, 174 (4) 14 %
E 34708 14 %
EÜS VIII 1592/3 (94) 14 %
H II 38, 468/9 (66) 14 %
ERA II 261, 173 13 %
EÜS VIII 1820 (46) 13 %
H II 11, 635 (35) 13 %
H II 50, 88/9 12 %
H II 9, 804 (88) 12 %
H III 29, 747 (10) 12 %
EÜS VIII 2021 (310) 12 %
ERA II 114, 434 (7) 11 %
EÜS VIII 2059/60 (358) 11 %
H II 15, 77/8 (26) 11 %
H II 34, 449 (14) 11 %
ERA II 208, 642/3 (11) 10 %
ERA II 4, 141/3 (115) 10 %
EÜS VIII 2051/2 (345) 10 %
EÜS VIII 1732/4 (182) 10 %
EÜS VIII 1577/8 (72) 10 %
H, Mapp 1014 (10) 10 %
EÜS VIII 1759 (141b) 10 %
ERA II 114, 488/9 (7) 10 %
EÜS VIII 1999 (279) 10 %
H IV 6, 85/6 (49) 10 %