| |
Õitsekombed
|
|
| |
Õitsel käimine oli Salla külas veel kombeks, siis kui kohad olid mõisniku omad, sest on umbes 65 aastat tagasi. Õitses käimine jäi ära, kui küla peremehed kohad päriseks ostsid, siis hakkas iga peremees hobuseid oma maa pääl köietama. |
|
| |
|
|
| |
Õitses käidi metsas: arumaadel jõe ja tee ääres. Õitselisi käis ühel platsil terve küla. Õitses käidi suvel sõnnikuveo ajal - tööpäivil. Laup.-pühapäevil pühade ajal oli meestel rohkem aega hobuseid köietada, siis õitses ei käidud. Õitseaja algus ei olnud ühenduses tähtpäevadega, aga lõpp oli ühenduses tähtpäevaga - jaanipäevaga, sest siis lõppes sõnnikuvedu ja algas heinaniitmine. |
|
| |
|
|
| |
Tüdrukud üldse õitses ei käinud. Erilist õitsekarjust ei old. Õhtul koguneti õitseminekuks külas asuva tiigi äärde. Selleks kokkulepitud märguandeid ei old. Õitseplatsile sõideti hobu- se seljas istudes, teine hobune kõrval. Õitses olles pani iga peremees või poiss ühe hobuse kamitsa, teise jättis lahti, sest ühe pere hobused hoiavad kokku. Hobuseid valvati kordamööda: pooled valvasid pool ööd, teised karjased valvasid jälle pool ööd. Kui juhtusid hundid (karja) hobuste kallale kippuma, siis peletati neid eemale selleks kaasa võetud koertega ja poisid peletasid oma kisaga. |
|
| |
|
|
| |
Õitsevanemat kombeks ei olnud valida, õitsekohust ka ei tuntud. Õitsel olles oli kombeks alati õitseplatsil tuld teha. Harilikult põletati hagu, kände, puuroikaid. Tule eest pidid hoolitsema 15-16-aastased poisid. Iga peremees pidi tooma nii palju kui võimalik. Õitses olles viideti aega lauluga ja poisid mängisid. Harilikult laulsid paremad laulumehed. Mängudest poisid mängisid peamiselt "ämma". Üks õitselauludest oli järgmine: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
Tulge nüüd, lähme siit
|
|
| |
pag. 13
|
|
|
|
12 |
meie töö on valmis nüüd.
|
|
|
|
13 |
Laulame, täname kõik on lõpetud.
|
|
|
|
14 |
Tõtake, rutake kodu saame hingata
|
|
|
|
15 |
puhata ja magada.
|
|
|
|
16 |
Küllap siis eluviis hästi korda läeb
|
|
|
|
17 |
Aegsasti rõemsasti, homme üles tõuseme
|
|
|
|
18 |
uuesti kärmesti peale hakkame.
|
|
|
|
19 |
Andku Jumal ihule tervist rahu hingele
|
|
|
|
20 |
küllap siis eluviis hästi korda läeb.
|
|
| |
Ämmamängu kirjeldus: |
|
| |
|
|
| |
4-5 poissi seisid sõõris, igalühel kepid käes ja kepi otsad selle jaoks valmistatud augus. Ringi keskel oli üks suurem auk seda kutsuti ämma auguks. Ämm oli puust valmistatud muna. Üks poistest oli ämma ajaja, tema pidi ämma ajama auku, kui ämm hakkas auku veerema, siis pidid teised tema tagasi lööma. Aga sel ajal katsus ämma ajaja oma keppi teiste auku panna, kelle auku ta oma kepi panna sai pidi see siis ise ämma ajama hakkama. |
|
| |
|
|
| |
Unised õitselised aeti ilusti ülesse, neile ei tehtud mingisuguseid vingerpusse. |
|
| |
|
|
| |
Sallas õitseplatsil pidulikumaid olenguid ei peetud. Magamisasemed olid laiad, et mitmekesi pääle magama mahtusid ja tehti tule äärde päitsid kõrgemale. Magamiseks pandi alla lehtseid oksi. Magamisasemete tegemine oli poiste hooleks. Õitselised vargil ei käinud sest siis olid õunad, marjad j.n.e. alles väiksed pold mida varastada. Tööpäeva hommikuil mindi koju uniselt ja roidunult enne päeva tõusu. Need äratasid magajad ülesse, kelle kord hommikupoole valvata. Kui vahest juhtus vihma sadama, siis mindi puude ja põõsaste alla varjule. Vihma kaitseks varjualuseid ehitatud ei old. |
|
| |
|
|
|
| |
|