era216706370001
Harjumaa — Hageri
Mesikäpp, Hans
1937
Kuidas vanal ajal kosjas käidi? |
||||
| Peigmees otsis omale ilusa pruudi teiste seast välja, ja kui mõlemad nõus olid, siis kõige enne reagiti pruudi vanematele, kui need ka nõus olid, siis akkas asi juba täide minema, ootati noorekuu neljapäeva. Ei olnud moodiks mitte pruudile suuri kingitusi teha enne kihlust. Seegi oli juba suur kink, kui peigmees ostis sitsirätiku ja ostis saia rätikutäis, ja andis oma pruudi kätte ütles, see on kingiks sulle. Olid kosjaasjad ja jutud kokku räägitud (reakitud) siis peigmees valitses külast ühe naise, selle naise kätte anti kosjapodel peene punase viinaga, see naine viis neljapäeval podeli pruudikojo pruudi kätte, kui podel vasta võeti siis võis kosja Laupäeval minna. Ilma isameheta mitte, Isamees valiti kas oma isa ehk ka võeras, hea jutumees, ja ka kes ikka lugeda oskas. Nüüd sõitsid laupäev hommikul pruudi majja peigmees ja isamees. Astusid tuppa teretasid pererahvast, pakuti külalistele isted ja küsiti: ei tea mis teil meie juure asjaks oli? Isamees köhib hääle selgeks ja akkab rääkima ja oma häda kurtma; Meil on üks tedrekirju kana kadund, jäljed tulid teie poole. Ei meil niisugust kana põle nähtud. Meil on kanu mitmed karva no siis näidake meile meie oma ei jäta ja ka võerast ei võta. | ||||
| Pruudi ema kutsus selleks külast tüdrukud kokku, laupa ommikuks. Minu tütrel on käeandmised. Siis tuli kas 10 ehk rohkem. Siis need tüdrukud ja plikad peideti teise tuppa, ja pruut ka nende ulka; Nüüd isamees ja peigmees kutsuti ukse lähedale, ja üks naabri (noabri) naine laskis ehk tõi üksoaval isamehe ette, küsis kas see on teie kana? Siis toodi teine ja küsiti kas se siis on teie kana? isamees voatas ja ütles ei ole ka mitte: Nõnda toodi kõik korralikult ette. Aga oli ju neid pruutisi mis isamees ei tunnudki, siis kui õige pruut ette toodi ja isamees kahtlustas et ei tea oleks nagu seda moodi olema siis peigmehel oli isamehele räägitud (riagitud) kui minu pruut ette tuuakse siis ma astun sulle jala peale. Olid kõik ju enameste ette toodud, siis toodi ka pruut, küsiti kas see siis on teie kana või tedre? Esamees vastas jah see ta on, tema suled see on tema Nüüd isamees pani pruudi ja peigmehe käed kokku; ja laulsid üks salm vaimulikku laulu, peale selle isamees pidas lühikese kõne siis luges isameie palve. Ja siis akkas pidusöök, kui kõik juba laudas istusid siis lauldi veel üks vaimulik salm. Nüüd toodi see punane viinapodel mis neljapäev sinna viidi, mekiti seltsis ära ja sooviti õnne. Peigmehel oli ikka mitu podelit viina juures kui ta pruudi majasse läks, nüüd algas sõit kirikuherra juur. Olid asjad rääkind kirikuherra võttis testamendiraamatu, näitas salme ette loe, ütles peigmehele enne, peigmees luges nii heaste kui ta ka mõistis, aga nüüd küsin ka need kallid käsud ja peatükid. Kes mõistis natukegi lugeda ja käsud ka peast lugeda need said kihlatud, aga kui ei mõistnud kumki Neid ei kihtudki, herra ütles õpi enne lugema siis võid kihlama tulla. Kes olid asjad korda ajanud, aga siis kohe maks. Kirikuhärrale vakk kaeru kas rahas enk kaerad. Prouale üks paar sukki pundar säärepaelu nuust linu, hobuste piitsa jauks; Olgu nimetud kui peigmes oli teisest kihelkonnast siis makseti kahed maksud: Noo nüüd on asi toimis algab kodusõit, kes tuttav või sõber vastu tuli sellele anti kohe pruudi ja peigmehe liiki mis neil selleks oli kaasa võetud. Kodus oodati kui kuuldi juba kaugelt kellade helinad, siis oli kodused kõik neid rõõmuga vasta võtmas. Söödi joodi tehti nalja ja isamees sõitis ära anti temale paar kindad ja pundar säärepaelu peigmees jäi seekord sinna pruudikodu. Pulmade asju läbi rääkima (riakima) kuida nüüd korda (soame) saame. Pulmad, jah pulmad! | ||||
| Pruudil oli nüüd palju tegemist enne pulmi pani omale käekotti viinapodelid ja läks pruudiviina viima! Kõige enne ligi sugulastele, kes teda ootasid, siis pruudile anti kõiksugu tarbeasju, nii käterätikuid (silmanartsud) palakaid villu linu sukkasi sokkisi (kapukaid) hästi kirjuid vöösi säärepaelu ja mõnda muud pruudile andis igaüks kelle ta aga pruudiviina andis. Pruut täitis ju sellega oma annivakka pulma kutsuti ikka kolm korda, varrule kaks korda, ja matusele üks kord. Paarisrahvas kui pulma tulid siis toodi omast käest leivakott kaasa, üks terve leib üks sepik pool seapead ja paar naela võid! üksikud inimesed ei viinud midagi pulma toit oli lihtne, seapead puu voanas vorstid lauti nii kuids nad olid lahtese kerise- kivide peale, keedeti ka klimbileent, ja tehti ka sepikud, suhkurt ja kohvi ei, teand keegi mis aine see pidi olema: nuga ega kahvlid ei olnud puulusikatega söödi, mõni võttis ka lusika kottu kaasa, ja koduse noa mis ma omad sepad nikerdasid. Pulma omikul keedeti pudru, kardulid olli omal aial, vähe kartuliseeme oiti üle talve piimapütis, see oli rikas kardulist kel kevade oli üks vakk kartulid maha panna. Pulmamaja oli toredast ehitud, talvel toodi metsast kuused püstitati auväravad värviti iga karva höövlilaastusi kuuskede külge, toaseinad löödi peergudega ehk linase kangastega üle partest saadik et tahmane sein riideid ei riku. Söömalaud käis üle toa, lau peal olid küindlalührid puust treitud, kodused lambarasva küinlad sees toredad õllekannud pulma ajaks valmistud. - Õlut tehti nii palju et selle puudu ei tohtind olla, viina toodi ankrutega, pandi kruusid täis oli ka mõnes kohas podelid, ja klaasid. Kahelt poolt pulm. Pulmalised tulevad kokku hoostel kõigil kellad aesas, kaelakellad ja aesakellad. Peiupoisid on valmis kus pruui sõitja tuleb ka varsti pulma minnes lauldi. | ||||
| 8 | Hommikul kui võtsin sinna, | |||
| 9 | Pulmamaja poole minna, | |||
| 10 | Mõtlesin ei oska teha | |||
| 11 | Kust saaks teised nalja näha | |||
| 12 | Võtsin siiski selle meele | |||
| 13 | Astusin siis julgest teele | |||
| 14 | Pea olin ma ju seal | |||
| 15 | Kell ju oli kümne peal, | |||
| 16 | Teretasin pulmarahvast, | |||
| 17 | Vastu võtsid nad mind ausast | |||
| 18 | Kohe roos mul rinda pandi | |||
| pag. 645 | ||||
| 20 | Klaas ja podel kätte anti | |||
| 21 | Häbi oli roosi kandes | |||
| 22 | Õlut viina teistel andes | |||
| 23 | Hüidsin kus on pruudi vend | |||
| 24 | Valmistagu aegsast end. | |||
| Pruuttüdrukud ostsid pruudi poolt poistele roosid peiutüdrukud ostsid peiupostele roosid ja hoostele looka ka roosid ja kransid mis kodu valmistasid. Nüüd pulmaommikul kiriku minnes pulmasaja sõitsid natukene pikemalt: aga tagasi tulles oli juba irmo näha, hoostega aeti nii kuidas aga keegi jõudis minna pruudisõitja pettis enese pruudiga tükkis ära ja peiupoiss pidi teda taga ajama ja igale poole hobusega ette tõmbama kui oli talveteed siis peiupoiss oli täieste ädas ega tohtind enne pulmamaja minna kui pruudi sõitjaga seltsis. | ||||
| pag. 646 Kui pruudisõitja koduõue jõudis pruudiga siis üks meestest kargas ruttu looka kinni ja tõmbas looga maha, et küll tugevaste oli rakendud, sellel oli suur tähtsus, looga mahatõmbaja sai paari kindaid pruudi käest. Olid pulmasaja kõik kodu siis mindi tuppa suure lärmiga. Poisid õiskasid. | ||||
| 29 | Hõisa Teie Harku poisid, | |||
| 30 | Tallinna ja Tartu poisid, | |||
| Vanemad mehed laulsid | ||||
| 33 | Pruudi pulmad, palju peret, | |||
| 34 | Võõraid kaugelt, rooga küllalt. | |||
| Nüüd akkas alles pulm, tuba oli häst soojaks köötud suits oli toast kadunud laud oli toitu täis seapead ja sepikud, keris oli vorsta täis, põhud toodi põrandale (õled) nalja tehti palju, mõnigi läks kerisele vorsta pöörama, ega nad muidu ikka küpsend said ikka teise külje peale keeratud niisama ka lihakribid kõik küpsesid kerisekivid peal, aga see maitse hea. Kui rahvas olid söönud, siis toodi kaks istet peigmees pandi pruud lähedale istuma, see oli pruudisõitja kohus. Ta pruut istus teise peal, üks naine pani pruudile põlle ette, ja pruudisõitja kutsuti vaatama, Vaata pruudi põll on katki sina ajasid põlle lõhki, poiss vastab ega mina üksi jõu seda lappida. Kos ma esimese lapi panen, siis, pani ühe rublase paberi kopikaid nelja nurga peale, ja ütles panin paberi lapi ja vask ehk õbe nee naeltega kinni nüüd hüidis tulge põlle lappima pruudi põll on katki, siis tuli igaüks pani oma lapid kuidas keegi tahtis ja kuidas kellegil raha jätkus, oli juba küll lapitu siis pruudisõitja pani pruudile mütsi pähe sellega tehti nalja kord ta pani mütsi tagurpidi kord vildkile, oli küll naljatud siis tuli pruudi õde ehk mõni naine ja pani mütsi õiete nüüd veel algas põlle kelle käsi peale jääb. Oli ju neid küll pulmas, kes vahetasid endale kopikaid ühe rubla eest, ja pool kopikaid, veerand kopikaid ja siiski kui raha pankus oli ja klulid rahad olid, nüüd akati põlle raha loopima pruut istus ikka oma istme peale, võidu üks viskas raha eemalt põlle ja ütles pruudi käsi peale, teine viskas raha ja ütles peidmehe käsi peale, nii kui see nali liiga pikale läks siis tuli pruudi isa ja pani ühe suurema raha põlle üle selle keegi ei tohtind enam panna, pruut tõusis ülesse põll tõmmati üle rahade. Ja isamees pidas vaimuliku kõne peale selle läksid teise tuppa pruut peigmees ja isamees raha üle lugema. Nüüd akkas pulmatants ja suur lõbu torupillid pandi hüidma trummi löödi luuavarrega vasta ust mitu paari tantsisid kui aga ruum lubas, esimene tants oli ikka labajalg. rahvas peaaegu muud ei mõistnudki ega seegi kõigil selge olnud, mõned nooremad tantsisid konnatantsu, vanemad õpetasid see tants oli raskem kõigist tantsudes, Siis oli viiulimänguga tutsitants see oli enameste naeste tants. Oli küllalt tansitud ja mägitud siis vahepeal lauldi | ||||
| 37 | Iir hüppas ja kass kargas | |||
| 38 | Vana karu lõi trummi, | |||
| 39 | Vasta ahju kummi. | |||
| 40 | Kerp aknast välja, | |||
| 41 | Nahkpüksid jalga | |||
| 42 | Ja kurat tema järele. | |||
| See oli juba mõista et liigpalk seinas oli, kurat tema järele see oli seal üleliigne koer käppa mees see sai isegi aru ja läks ka. Mis kõige suurem asi oli pulmades ja pidudel ringmängud mägust sai ju igaüks osa võtta ringis mõistis igaüks käia oli ta noor ehk vana aga tantsu igaüks ei mõistnud sellepärast neil aeg jäi ju igavaks. Neid ringmängusi enam ei mängita! Valguse ani muste valge kirju, ja Aadamal oli setse poega kaste teate, kaste kudas talupoeg tuulab Me ehitame talupojal maja ja nde. Esmaspäiv läks lõbuga mööda, Teisipäeva algas pealis joot, siis sai palju nalja näha Pruudisõitja tõi annivaka kirstust ära peiupoiss katsus teda ära varastada, aga ei saanud kätte; Pruudisõitja viis annivaka tuppa laua peale, ja ise istus vaka otsa ja hüidis Peiupoiss tule ütle mis see vakk maksab? ja mis tal väärt on? peiupoiss mõtles ja ütles mis ta siis ikka maksab!? viis vana, kuus kõva, seitse selged raha, ja kaheksa kallist asja; Oiete ööldud, nüüd tehti annivakk lahti, üks naine jäi vaka juure, see akkas siis andisi jagama kui aeg tuli, annid olid kõik puntrasse seutud, kelle oma keegi oli. Peigmees (noormees) ja noorik istusid kõrvuti laua ääres, isamees seisis teinepool laua püsti, viinapodelid oli mitmet moodi ja mitmet seltsi viina, küll punast ja valged köömendega kõrvetud ja meega magusaks tehtud; üks voonas toodi pudelite keskele, sitsi ehk mõni mu rätik lautati üle voona. Asi on korras, Isamees pani esimese raha rätiku peale, ja siis hüiab tulge pulmal tulge trahteri meil on kõiki anda peeneid ja kanged napsusi, kes napsud ära võttis näitas talle isames või (kõrtsmik) raha pange sinna rätiku peale, siis kui laua juurest minema akkas siis see naine tõi annivakast puntra andis mis oli säärepaeltega kinni seutud, ütles kingis on sulle see eest et kõrtsus käisid, annisaaja tänas anni eest, ja palus naist kes talle andis toi, lähme seltsis, võtame napsu, võeti veel napsu ja visati raha ka veel. Nõnda käisid kõik üksaaval korra jarel ja igaüks said oma annid, Siiski peigmehe sugulased said ikka rohkem, olid kõik läbi käidud siis algas jälle raha loopimine, kahelt poolt, pruudi käsi, peigmehe käsi kui juba küllalt oli raha loobitud siis tuli nooriku isa ehk kui seda ei olnud keegi teine pani suurema raha üle siis ei tohtinud keegi enam raha visata. Nüid oli juba selgest näha et siit majast peab hakkama ära minema, hobused seati rakkesse ja oligi varsti äraminek, aga hei poisid, laud on märg, tulge lauda kuivatama, siis tulid kõik tuppa, üks naisterahvas pühkis lauda kalts oli teises käes, ja kap oli teises käes, nüüd näitas mina sõin siin, pani raha senna kohta. Teine pani raha ja ütles mina sõin siin nii oli palju tegemist laua pühkijal, kõik kartulikoored silgupead ja leemevedelad, pühiti kõik kappa rahadega segameni, Siis oli jällegi rahadega kätte viskamine, Lihaeit, või kuidas teda ajuti nimetati kärsamoor sai laua pühkimise raha omale see oli tema palk! Nüüd kutsuti kõik veel korraks tuppa. Isamees pidas vaimuliku kõne, nooriku vanemad tuletasid tütrele meele et ta ikka oma mehele truuviks jääb ja teda surmani austab. Nüüd toodi kehik see on suurem kui külimit, kehik pandi kummuli põranda peale ja noormees või peigmees, kästi astuda keheku põhja peale, siis tema ja nooriku vanemad laulsid käskisid teda enne istuda. | ||||
| 45 | Astu nüüd, ati mati peale; | |||
| 46 | Ati mati põhja peale. | |||
| 47 | Eida nüüd peasta poisi meele. | |||
| 48 | Pane nüüd pähe mehe meele, | |||
| 49 | mehe ordu rinna ette. | |||
| 50 | %% | |||
| 51 | Siis pruudi vanemad kinkisid ühe õbepreesi mis talle seal kohe rinda pandi mälestuseks. Nüüd pulmad läksidki varsti teise talusse, kunas aga peiu poolt pulmalesed laulsid ja õiskasid. Nüüd on pruudirahvas olgem prisked peiurahva. Nüüd pulmarong akkas minema kerstupoiss kerstuga kõige järel peiupoiss sõitis teiste ees, olid juba pulmamaja ligidal, rong seisatas peiupoiss sõitis kodu tõi õllekannu viinapodeli ja tükk seapead, sellest said kõik enne kui õue sõitsid kerstupoiss sõitis aida ukse ette, kerstu tõstjatele anti viina muidu kerstu aita ei tõstetud, kui siis oli õiskamist, ja piitsa plaksumist, kõigil piitsadel olid plaksud otsa tehtud. Peenikene nööri ots linadest, andis tugeva plaksu nii kui püssipauk, mõnedel poistel olid ka puumõegad vööl tuttidega ehitud, toas oli kuulda vorsti vorinad, padate põrinad ja käki kärinad, kes esimesek tuppa läks, õiskas hopp hõisa käpp kausi: olid söögid laual siis ikka niisamuti kui teises pulmas peiupoiss teenis peigmeest, lõikas talle leiba lahti, ja lõikas liha ka temale ette, ja pruuttüdrukud teenisid noorikud niisamuti Aga enne mette keegi sööma ei akanud, kui lauleti üks vaimulik salm, nii ka pärast sööma jälle enne keegi laua juurest ära ei läind kui kõik korraga, teine lauatäis sööjaid laulsid jälle nii kaua olid kõik vagusi, aga vat peale selle siis tehti kõiksugu vigurisi mängusi ja tantsusi, Kuimetsas, ja Kaius Juuru kihelkonnas olla tansitud kõõgapilli üks öe on möödas hommikul antakse süüa külma toitu ei taheta suitsu tuppa teha kui tuli päeval ahjukütmine siis nooremad panid hobused rakke ja lähemasse kõrtsi noorpaar ikka ka, vat seal oli alles lõbu poisid ostsid peeneid viinasid ja mõdu, kõrtsis olid suuremad ruumid, said hästi tantsu keerutada, arvati et aeg on ju minna, siis oli jälle kange võiduajamine, reede käidi ka kõrtsis ja pulmapoisid käisid enne külas hoostele kaeru ajamas, viinapudel ehk ka kaks kaasas, mõni hea peremees andis ka külemittu kaeru kes aga napsuvõtja oli Nii siis kellel palgatud hobune oli viis hobuse kodu ja saanikast ehk kott kaeru kaasas. Lauba hommiku keedeti kapsasuppi, ja siis oli teada et peale selle söögi tuli jälle lauapühkimine. Seal olid jälle teised supieided, lihaeided (ehk kärsamoorid) see eit käis laua äärt mööda kapp ja nuustik käes ja pühkis lauda, eidel oli seal palju tegemist, üks viskas raha- Lauale ütles, ma süin siin teine viskas teise laua otsa peale, ütles näe ma süin siin, see koht on alles märg, nõnda siis eit korjas omale hea vaevatasu. Nõnda siis tuli varsti lõpp ära minna mõned nooremad poisid ja tüdrukud nutsid kole hale oli lahkuda, mõnest neist sai ka paarisrahvas peale pulmi, mõni oli kui kehva raha poolest aga ega sellest ei saand lugu peetud, võttis naise ja läks mõisa moonameheks; | |||
| 52 | %% | |||
| Siis külarahvas laulis | ||||
| 55 | Mõni vaene läheb paari! | |||
| 56 | Ei ole õiged hapu taari | |||
| 57 | Mõni võtab laenab raha, | |||
| 58 |
Aga ei jääe teistest taha1 (maha)
|
|||
| Nüüd siis aeti kõik veel tuppa kokku ja pulmatalitaja või peremees pidas lühikese kõne ja tuletas meele et kui Issand õnnestab et kahest kolm saab siis tulge aasta pärast, jälle Teie kokku igaüks teadis et varrud. Näägud, näägud, hüidis pulma peremees, omme on pühapäev tulge kõik kiriku juure kokku, nääkusi jooma... peremees viis suure ankrutäie õlut ja toitusi viina sai kõrsist. Kus oli kirik seal oli ka kõrts. Kõrsi saksakammer oli nääkude jäuks palgatud, võerad sinna see aeg ei tohtinud minna, ei mitte muud kui pulmarahvas. Võõrad kõrtsisolijad ei sallinud ka neid ühtigi ja laulsid neile lõpulaulu, nende oma kuuldes | ||||
| 61 | Äkist hüidis äia suu | |||
| 62 | ja äkki hüidis ämma suu | |||
| 63 | Pruut last kaksi haisupommi | |||
| 64 | Siis oli pulma lõpetus! - - - | |||
|
1
(maha) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| ERA II 204, 639 (4) | 94 % |
|
| Leoke 3, 24 (37) | 92 % |
|
| ARS 2, 345 (112) | 68 % |
|
| ERA II 2, 273 (5) | 63 % |
|
| ERA II 172, 197 (1) | 62 % |
|
| ARS 2, 379 (146a) | 62 % |
|