| |
Vastused Rahvap. Selgit. nr. 3 ilmund küsimustele: Mis teatakse vahetuskaubast? |
|
| |
|
|
| |
(Punkt 1.) Vändra mehed tegid ju kõik ise puunõua. Kroonu soldatiks minemest said ka varju: ei võetud soldatisse, oli: puusepp! Toodi ka kaugemalt - Alutaguselt - nagu praegugi - laatadele puunõua, kust osteti raha eest, vahetamist ei mäleta. |
|
| |
|
|
| |
(Punkt 2.) Kalade vahetamist ehk on olnd ennem, nüüdsel põlvel küll ei mäleta sihukest asja. Ega's muidu pole tuntud: "õigus muamehel, õigus meremehel, vakk rukkid ja pang räime!" Üle mere käivad saarlased mandril kaladega kauplemas siis kui meri jääs. Suured voorid, mõni 20 ilust rammust rullis saarlase (h)oost (hobust) ees. Soolatud räime pütad olid peal - müütasid peamiselt soolasilku. Värskeid kohasid: need on keedukalad. Vimmad on soolakalad, neid süüakse toorelt. Nad on küll head, aga igaüks neid ei jõua osta: kallid. Ka käidi ja käiakse maameeste poolt ise Pärnu ja Uulu rannast värsket räime toomas. |
|
| |
|
|
| |
(3. Punkt) Ennem käisid maal ringi - suur kandiline pamp riideid selgas, need olid tuntud siin "harjuskite" nime all. Nüüd neist pole enam järel haisugi! 35 aastat tagasi oli neid veel liikumas. Siis tuli tihedam poode ja: kes jäi vaeseks, see lõpetas oma reisimise, kes läks jõukamaks, asus oma käe peal kohapeal kauplema. Enne Pisarev kauples Vändra kiriku all poodis - kuni siirdus suurde linna. Harjuskid olid venelased, öeldi: venemehed. Müütasid: niiti, nõelu, riidekaupa, värvi, ussirohtu, musti köömneid, vehvermentsi, seatina, rebasekakku, patsipaelu - mis kõik rippusid kasti kaane küljes, elmeid. |
|
| |
|
|
| |
Pärnapuu koorest kastid - poolpikerik-kandiline harjuski (pamp). Otstest oli nöörid läbi, ees rinnapealt nöörid risti. Kasti otsa käis veel riidepamp. Presendiga kinni seotud mis hoidis vihma ja tolmu eest. Seal sees olid: siidirätikud, sitsirätikud, palju särgi- ja põlleriideid, kujutud mustriga triibud sees, pargiriideid. Mõni käis kelguga, teine käis jala, kolmandad - nagu Hendrek ja Juhan Pisarev'id olid ilusa hobusega ja suur koorem kõiksorti pampusi peal. Kui ööseks tallu jäid siis tõid suure virna pampe tuppa. Sea harjasid enam vahetuseks põlnd, sest see sort sigu, kes harjaseid oma turjal kandsid kui metssead, kaotati ära. |
|
| |
|
|
| |
(Punkt 4.) Just tänagi käis meil räbalakaupmees. Müütas kõike tarvisminevaid nõua: emaileeritud silmapesu vaanaid, supikulpe, tasse, alustasse, taldrekuid, lusikaid, kruuse, klaassuhkrutoose, suuri ja väikesi kausse-vaagnaid, j.m. |
|
| |
|
|
| |
Peamiselt vahetavad vilja eest sest kaltse nii palju ei leidu, et paremaid asju kätte saada... Enamasti on nad Peipsi piirilt - nagu öeldakse: Peipsi venekad. Eestlasi leidub nende hulgas küll harva, kuid siinsamas Alusteski oli vana "narukaupme Tõnis". Vend suure vabriku omanikuks. Mõned müüvad raha eest kah, aga parema meelega vahetavad vilja vastu, mis taludes ikka ka meelsasti tehakse. |
|
| |
|
|
| |
Näit. tahad kaussi saada pead sama kausiga täied vilja vastu andma, nii kuis suurus ja väärtus on ja kuidas kaupa saab. Mõni kaltsukaupmees ostab ka lambanahku. |
|
| |
|
|
| |
(Punkt 5.) Sibulaid müütavad Mustvee lähedal elavad inimesed - eestlased ja venelased. Enam küll: sibulavened. Olgu tal mõõt missugune tahes, poole rohkem sai rukkeid vastu. Ka raha eest müütati sibulaid. |
|
| |
|
|
| |
(Punkt 6.) Ju harjuskid vahetasid ka talulinast riiet ja andsid jälle sitsiriiet vastu, kui mõned tüdrekud tahtsid jälle peenemat riiet saada. Ka villu vahetati - egas muidu laul ütle: |
|
| |
|
|
|
|
21 |
Ema ostis musti villu
|
|
|
|
22 |
Vahetas ja korjas palju
|
|
|
|
23 |
Tahtis pojal vesti teha
|
|
|
|
24 |
Et saaks kenat nalja näha...
|
|
| |
(Punkt 7.) Juudid sõitsid hoostega, need ei käind maal ringi pampudega. Viimased olid veel Rahvel ja Markus. Markus käis veel viimati ringi. Tal olid pojad Pärnus ja majad ja asjad... eks ta ise nüüd surnud. Müütasid riidekaupa, nõud ja peenike kraam. Pakkides oli riidekaubad ja kastides (nagu nüüd laadakaup - meestelgi kruidega kinni), kus sees olid värvid ja kõiksugu peenike kraam: niidid, nõelad, nööbid, haagid, kammid, viled, jne. jne. |
|
| |
|
|
| |
Juut Rahvel käis ikka suuremais taludes ööd. Oli suur sõber ja ära minnes tegi "suured" kingitused pererahvale (selle eest, et nad teda ennast toitsid, puhta aseme andsid, hobust söötsid kaerte ja heintega): "mina teeb Teile üks suur kengitus!: paar kohvi-tasse!!" - Nemad müüsid raha eest kaupa, vahel mõni taluinime mõne küündri linast riiet vahetas, aga ega sest juut ei elatand end; vaid müüs puhta raha eest: "Osta, osta, hind on paras, juut ei ole rahavaras." |
|
| |
|
|
| |
Juudid tegid ka kingsepa tööd: juut Gordin Pärnus elab alles - käis isaga mööda peresid saapaid tegemas. Umb. 40 aastat tagasi kui nad käisid maal ringi. Nüüd üle 80 aastane mees. Käib vahel veel kalu müütamas, mida Pärnust rongiga Vändra vaksali saadab, siis Vändrast võttes hobuse seniks omale, viib kalad mööda peresid laiali, tahtes näha veel endisi kohti kus ta noorespõlves oma pojukesega saapaid käis meisterdamas. |
|
| |
|
|
| |
(Punkt 8) Ajad on muutunud ja tõrjund rändajad kaupmehed minema. On nüüdki noori poisse kes teenivad lilleseemnete, aiavilja seemnete müügist - aga agente: raadio, elukinnitus, ajalehetellimis- ja kõiksuguseid "seemendajaid" leidub nüüd küllalt ringi rändamas, küll jala, jalgrattal, tsiklil ja autodel. |
|
| |
|
|
| |
Rahvas muudkui otsi raha või anna vilja. Kaup peab käima, nii maal kui linnas! - |
|
| |
|
|
|
| |
|