|
1 |
Velekene õks mu armakõnõ,
|
|
|
2 |
Mino-ks kullä velekene vai kaalikoh,
|
|
|
3 |
Mullõ õks tulõ sino ette ikkõ
|
|
|
4 |
Kotallõ õks tulõ sino jalga kumartõlla,
|
|
|
5 |
Sullõ naka sis jutto ajahahe.
|
|
|
6 |
Pääle naka viil korda kõnõlõma,
|
|
|
7 |
Tii küläh mul umatsõ olli
|
|
|
8 |
Kabol sääl kasve kallis hõimo.
|
|
|
9 |
Sääl olli mull sirgõ sõsar,
|
|
|
10 |
Kalgi olli mull imekanakõnõ,
|
|
|
11 |
Kui sinna ma sõkki sõsarelle
|
|
|
12 |
Sinnä kaldo hõimo kallelle,
|
|
|
13 |
Sinnä lätsi hot õdago ilda,
|
|
|
14 |
Sinnä õks hälle ma hämäräga,
|
|
|
15 |
Hot lätsi ma alt külä aia
|
|
|
16 |
Takast lätsi ma noid külä tanomeid
|
|
|
17 |
Siske näit ar minno sinnä minevät
|
|
|
18 |
Kabo näit õks ar sinna kaldovat.
|
|
| |
pag. 324
|
|
|
20 |
Mino tullid kõõ mano magamahe
|
|
|
21 |
Kõrvalõ õks tullid kõnõlõma,
|
|
|
22 |
Õga jääs mii tut´ö tuvvikõsõ.
|
|
|
23 |
Mar´äkõsõ õks jääs mii magamahe.
|
|
|
24 |
Üükese õks mii otsani kõnõle
|
|
|
25 |
Valgõni õks mii vällä veerätelli
|
|
|
26 |
Tuu olli õks kõnõ egal korral,
|
|
|
27 |
Tuu olli õks juttu edimänne,
|
|
|
28 |
Et vii õks kos´ä ma tii kodo
|
|
|
29 |
Viina õks vii tii velitsehe,
|
|
|
30 |
Üüse toetset ar minno üsäka viiä
|
|
|
31 |
Inne valgõt õks tahtsõt ar varastada,
|
|
|
32 |
Nuu õks sinolt ma künnü küsümähe
|
|
|
33 |
Neio noori ma nõsõ nõutõmahe,
|
|
|
34 |
Neo õks tulli kui kos´ä mii kodo
|
|
|
35 |
Viinakõsõ mii velile veerevä
|
|
|
36 |
Mille oju-s sa umal ollõl,
|
|
|
37 |
Veerü-s sa õks umalõ viinolõ.
|
|
|
38 |
Määnest nakset sa pelgü pelgämä
|
|
|
39 |
Määnest naksit sa murõht murõhtama.
|
|
| |
pag. 325
|
|
|
41 |
Tuut naksit vaest pelgü pelgämä
|
|
|
42 |
Tuut naksit vaest murõht murõhtama
|
|
|
43 |
Õt siin olli vaest mul vihas sõsar
|
|
|
44 |
Kalgi olli õks mul imekanakõnõ
|
|
|
45 |
Hot olli õks ta kolklo kuri
|
|
|
46 |
Väe olli ta veerele vihhas,
|
|
|
47 |
Ega-s olõ-s ta kodolõ kuri
|
|
|
48 |
Ega-ks olõ-s ta velile vihhas,
|
|
|
49 |
Neio saanu-s joht kuri tii kodo
|
|
|
50 |
Saanu-s õks vihhas tii velitsehe.
|
|
|
51 |
Tii õks naano-s ma pereht lakk´ä pessmä
|
|
|
52 |
Latse naano-s ma lakk´ä lahotama.
|
|
|
53 |
Tuu õks olno pelgõ peenkene
|
|
|
54 |
Murõh veiga õks olno väikokõnõ.
|
|
|
55 |
Neio õks jälke ütle tõist korda.
|
|
|
56 |
Kabo õks ma katsildõ kõnõlõ,
|
|
|
57 |
Minno põlid õks neiot väikesest,
|
|
|
58 |
Marja õks põlit tii madalakõsõst,
|
|
|
59 |
Õt om õks teil korgõ kodo,
|
|
|
60 |
Ilmarikas om õks teil elämine.
|
|
| |
pag. 326
|
|
|
62 |
Neio õks jovva-i tetä tii tüütä,
|
|
|
63 |
Armas jovva-i aia tii asõlda,
|
|
|
64 |
Tuu õks olnu pelgü peenkene,
|
|
|
65 |
Murõh olno õks veiga väikene,
|
|
|
66 |
Küll neio õks tennõ tii tüüdä
|
|
|
67 |
Armas õks ajano tii asklõ
|
|
|
68 |
Sedä võidõ õks eske tiidä,
|
|
|
69 |
Märki võidõ sa umala meelel,
|
|
|
70 |
Tillökõnõ õks om naane tüütekij,
|
|
|
71 |
Matal om õks naane maapitäj,
|
|
|
72 |
Tillokõnõ õks om terävägene.
|
|
|
73 |
Väikokõnõ om õks väletäkene
|
|
|
74 |
Jälke sullõ kõnõlõ ütle,
|
|
|
75 |
Meelimari ma sullõ man´tsõlli,
|
|
|
76 |
Kotoh ommõ õks teil illos uiboaida
|
|
|
77 |
Verev ommõ teil vislapuuaida
|
|
|
78 |
Upin õks satas maha uibosta.
|
|
|
79 |
Mari õks verrev vislapuusta.
|
|
|
80 |
Upin õks jääse uiboaida
|
|
|
81 |
Kaos õks kastõhaina sisse,
|
|
| |
pag. 327
|
|
|
83 |
Neio õks upu'i tii uiboaida,
|
|
|
84 |
Kao-i õks tii vislapuie sisse
|
|
|
85 |
Tuust õks mitte midäge õle-i,
|
|
|
86 |
Kabokõnõ ma suka kaahtsõllõ-i,
|
|
|
87 |
Et õks minno võta-s neiokõist,
|
|
|
88 |
Kosi-s sa minno kullakõist,
|
|
|
89 |
Neio saa viil kodo korkõpa,
|
|
|
90 |
Elämiste saa viil ilosapa
|
|
|
91 |
Ilmast võitõ sa otse iloseda
|
|
|
92 |
Vallast võtta õks valuseda
|
|
|
93 |
Kosi õks võit sa kunigatütred,
|
|
|
94 |
kabo õks võit sa kossi korkemba.
|
|
|
| |
|