| |
1. Öüdsihkäuminõ oll´ kumbõst meil viil koon´ 1927. aastani: A muidogi' väikest viisi unno jo', siss aeti maa krunti ja jää-äs inäp kohe kävvu'. Meil käuti mõtsa öütsilõ, olli' jo' sääntse' kotusõ', kohe käuti, sääl kasu-us õks joht pakso mõtsa - oll´ nigu' määne võso ja mõtsa vahepäälist. Öüdsih´ käuti migulapääväst koon´ semmenipääväni' (1. septembril). Meil tetä-äs määnestki vahet - oll´ tä siss äri- vai' pühäpäiv, öüdsih käuti õks. |
|
| |
|
|
| |
2. Üödsih käve' kar´usõ - olgõ' siss tä poskõnõ vai' tütrokõnõ. Migulapääväst palgati hobõstõvaht, kinkalõ massõti mõõdi rüki ja tõõnõ kesvi hobõsõ päält. |
|
| |
|
|
| |
3. Õdagu kogonõdi hobõstõga küläplatsilõ, koon´ kõik tulli' kokko. Öütsi sõidõti hobõstõ säläh, ka tütrokõsõ'. |
|
| |
|
|
| |
4. Öüdsih panti hobõsõ' kamitsahe ja viil ka raudkamitsahe, siss oll´ pall´ö vargit. Sussi haeti kar´a mant hagõmisõga: "Tõõl´uu!" Ja tänitämisõga, latsõ õks tänidi: "Susi suur, pää jämme! Kar´alatsõ kargutaja ja inemisõ hirmutaja!" |
|
| |
|
|
| |
5. Öüdsivanõbast ja üödsikohtust tiiä-i' siih´ mii kandin joht midägi'. |
|
| |
|
|
| |
6. Öüdsih tetti õks õga voori tuld, mastku' oll´ jo' väiga vihmanõ, õt saa-as. Palotõdi puuossõ, kannukõisi ja mitä sai mõtsast kätte. Tuud joht olõ-õs, õt õgaüts pidi tuuma nii ja nii pall´o kandõ vai' haku - kiä ku pall´o sai. Puid otsõ' kõik latsõ'. Tuld kohend üüse õks hobõstõvaht eis, latsõ, magasi'. |
|
| |
|
|
| |
7. Tiid no ütte, mis sääl üödsih ar' mängiti vai olti. Kõik olli' väsünü', kai' ku sai' magama. Vaehtõpääl mängiti ka midä vai' karati ja joosti niisama puhma seeh. Ma mälehtä ütte öüdsilaulu, mida mii õks lauli: |
|
| |
|
|
| |
pag. 622
|
|
|
|
16 |
Handa õks handa haahekõsõ',
|
|
|
|
17 |
Lukku luiga tsirgukõsõ',
|
|
|
|
18 |
Kaegõ' õks hannalõ karada'.
|
|
|
|
19 |
Midä mii' õks nakka tegemä,
|
|
|
|
20 |
Kua asõnd ajama?
|
|
|
|
21 |
Siss naakõ' õks hobõst tappõma.
|
|
|
|
22 |
Hopõn´ nakas´ õks vasta pallõma -
|
|
|
|
23 |
Minno tapku-i' õks täämbä päivi
|
|
|
|
24 |
Ja hummõnpäivi hukaku-i'.
|
|
|
|
25 |
Ma suvõl õks künnä suurõ välä,
|
|
|
|
26 |
Talvõl tarõ peesütele.
|
|
|
|
27 |
Siss jäi õks hopõn´ tapõmalda',
|
|
|
|
28 |
Hallikõnõ hukkamalda'.
|
|
|
|
29 |
Siss naksi õks lehmä tapõmahe,
|
|
|
|
30 |
Siss lehm nakas´ õks vasta pallõma -
|
|
|
|
31 |
Minno tapku-i' õks täämbä' päivi,
|
|
|
|
32 |
Hummõn päivi hukaku-i',
|
|
|
|
33 |
Ma suvõl õks anna suurõ piimä,
|
|
|
|
34 |
Talvõl valgõ vasigõ.
|
|
|
|
35 |
Handa õks handa hahekõsõ',
|
|
| |
pag. 623
|
|
|
|
37 |
Lukku luigatsirgukõsõ'.
|
|
|
|
38 |
Mis meil tetä', kohe minnä'.
|
|
|
|
39 |
Jäivä õks hobõsõ' hoiu ala,
|
|
|
|
40 |
Kaar´asüüjä' kasuma.
|
|
|
|
41 |
Mis meil õks tetä', kohe minnä'?
|
|
|
|
42 |
Siss naksi õks tsika tapõmahe
|
|
|
|
43 |
Ja orikut otsa ajamahe.
|
|
|
|
44 |
Tsiga õks vasta pallõl,
|
|
|
|
45 |
Orik vasta iki -
|
|
|
|
46 |
Minno õks täämbä' tapku-i',
|
|
|
|
47 |
Hummõnpäivi hukaku-i',
|
|
|
|
48 |
Suvõl tuu ma õks põhu põrssit,
|
|
|
|
49 |
Talvõl tuu suurõ liha,
|
|
|
|
50 |
Jäi õks tsiga tapõmalda',
|
|
|
|
51 |
Orik otsa ajamalda'.
|
|
|
|
52 |
Miä õks jal' tetä', kohe minnä'?
|
|
|
|
53 |
Handa õks handa hahekõsõ',
|
|
|
|
54 |
Lukku luigatsirgukõsõ'.
|
|
|
|
55 |
Siss naksi õks lammast tapõmahe,
|
|
|
|
56 |
Oinast otsa ajamahe.
|
|
| |
pag. 624
|
|
|
|
58 |
Lammas´ nakas´ õks vasta pallõma -
|
|
|
|
59 |
Minno õks täämbä' tapku-i'
|
|
|
|
60 |
Ja hummõn´ päivi hukaku-i',
|
|
|
|
61 |
Ma õks tuu suvõl suurõ villa,
|
|
|
|
62 |
Talvõl paari paranit.
|
|
|
|
63 |
Handa õks hahekõsõ',
|
|
|
|
64 |
Lukku luigatsirgukõsõ'!
|
|
|
|
65 |
Miä õks meil tetä',
|
|
|
|
66 |
Miä tetä', kohe minnä'?
|
|
|
|
67 |
Tulõ õks meil olla' mõtsa seeh,
|
|
|
|
68 |
Vahti' õks meil varikoh.
|
|
|
|
69 |
S´oo om õks meil Essu nii isknü',
|
|
|
|
70 |
Om Luuja nii loonu'.
|
|
| |
(Eelolev laul paistab olevat mängulaul, kuid jutustaja teadmise järgi seda ainult "laulõti", mille juures ei esinenud mingit mängu.)
|
|
| |
Kiä' olli' laisa' ja taha-as üles tulla, mis nuillõ muud tetti, ku' hobõstõvaht and´ päitsidõga' perst pite. |
|
| |
|
|
| |
8. Pita peetä-äs õks öüdsih. A õnnõ sem- menipääväl, viimädsel õüdsipääväl vai no üül, siss peeti nigu' pito. Õga üödsilinõ tõi siss kaarnitsa rüki. Rüä' viidi Satserinna ja tuudi tuu iist siss viina, ja rõngit. Laulõti ja mängiti. Mii veereh tuud kuulõ-õs, õt olõs oldanu' mitu üüd-päivä öüdsih. |
|
| |
|
|
| |
9. Öüdsih magasi' õks poiskõsõ' ja tütrokõsõ' erälde. Magamisasõmõ' tetti lehesist, öüdsitekk pääle nii hüägi! (Öüdsitekk oll´ harilik närdsutekk). Õgaüts tõi lehese' eis ja tekk hindäle ka asõmõ. |
|
| |
|
|
| |
10. Meil olli' õks öüdsilisõ' viil noorõ', õt olõs poiss ja tütärlats´ lännü tõisist eräle. Ku johtugi', siss hobõstõvaht ai as´a ruttu juundõ, tõmmas´ päitsidõga' üle kühmä ja valmis. |
|
| |
|
|
| |
11. Ubindõ ja kruussõ aigu õks poiskõsõ' käve' vargil. Varastõdi ka kaalõ, naarit ja kartohkit, miti küdseti tuha all ja süüdi üteh´. Kiä no näid läts tuu ubina vai kartohka iist karistama. |
|
| |
|
|
| |
12. Hummogu ai hobõstõvaht latsõ' hobõstõ sälgä ja kodo. Kar´usõ' sai' kodo, nii karja. Vihma iist ehitedi vaehtõ pääl ka lehesist sallas´, a rohkõp kon´odi' niisama puhmõ all, öüdsitekk pääl. |
|
| |
|
|
| |
Hobõstõvaht vaihõl tougas´ õks tulõ tõõsõ paiga pääle, pand´ vana räbige tulõasõmõ pääle ja peesüt nii sälgä. |
|
| |
|
|
| |
Ku munõl peremehel olõ-õs öüdsilist, siss mass´ peremiis hobõstõvahilõ ruubli vidämäst. Munõvoori vei hobõstõvaht viit hobõst vooriga. |
|
| |
|
|
| |
Jutustaja arvab, õt tõõmõli käüti öüdsih õnnõ viil 25 aastaka iist, säält pääle jää-äs inäp hobõstõvahti, käuti niisõma õnnõ latsõ' uma vahõl vai' ka' muni vanõp miis üteh´. |
|
| |
|
|
|
| |
|