era217705220000
Viljandimaa — Viljandi
Mikk, August
1937
Vahetuskaubandus Uue-Võidus. |
||||
| 1. Puunõud vahetuskauba esemeina figureerinud ei ole. Vanemal ajal on puunõud, sarjad, külimitud jne. valmistatud taludes ise; uuemal ajal ja praegu ostetakse need Viljandi laatadelt. | ||||
| 2. Värskeid kiisku ja rukkeid on vanasti vahetatud mõõt mõõdu vastu. Võrtsjärve kalamehed ja ka vaheltkauplejad on käinud talust tallu kiisku kauplemas. Sagedasti on ka talumehed ise käinud Võrtsjärve rannas kiisku rukiste vastu vahetamas või ostmas. Tavalisemaks vahetusnormiks on olnud kolmandik (vakka) korraga, kuid mõnikord on neid võetud isegi vakk korraga. | ||||
| Teiste kaladega vahetuskaupa tehtud ei ole. Illustratsiooniks olgu toodud paar järgnevat kiisajuttu: | ||||
| a. Venekiriku puult tulnud maamiis lauakoormatega. Seassaare hoovi värati pääl venelane kiisakaupmiis lõhkunud külma pärast käsi kokku ja tampinud jalgega. Peremiist nähes hakanud karjuma - ikki et "kiiss-gu, kiiss-gu, peeremiis kiss-gu!" | ||||
| "Ei mina vana miis taha kisku, poisid, nooremad, tulevad teiste hobestega järgi, kisu nendega kui tahad." | ||||
|
b. Kui mina alles Vana-Võidus "Laosel" ollin, siis - meil olli Oiul, Võrtsjärve ääres heinamaa - käisime sääl heinategemas. Sääl sai nähtud ja kuuldud seda kiisa-asjandust. Kord kaks eestimaa1 Eesti kubermangu miist läksid Võrtsjärve rannast kiissu viimast ja ise räägivad: |
||||
| "Jaak! Mis sa arvad, kumb on änam, kas vakk kiissu või vana lammas?" | ||||
| "Kiisad on ikki palju änamad, neist saab mitu korda süüa - mis sest lammast - kord lauale panna ja läbi." | ||||
| 3. Umbes 25 aastat tagasi käisid veel üksikud harjuskid ~ harjused ~ harjakad (nom. harjusk, harjas, harjak) oma pampudega talust tallu, kuid varem, neli-viiskümmend aastat tagasi, on harjuskeid liikunud palju sagedamini. Harjuskiteks on olnud venelased ja hiljem ka üksikud tatarlased. Harjuskid on alati liikunud jala, kandes enda kandilist, lõhmuse koorest kaubakasti, või (present?) riidest mässitud kaubajakki, seljas. Ainult mõned üksikud on enda pampu vedanud kelguga. Harjuskid on tavalisemalt käinud kahekesi. Tallu tulles on ainult üks neist võtnud oma pambu lahti, kuna teine oma kaupu ei olevat näidanudki. Arvatavasti võtsid nad kordamööda, teine teises talus, oma pambud lahti. Sagedad on olnud ka üksikult käiad harjuskid. Harjuskid on müünud sitsiriiet, päa- ja ninarätte, taskunuge, juukse linte, helmeid ja muud pudi-padi. Seaharjaste ja vanade pääsugemise harjade vastu on nad tavaliselt annud kas: nõelu, sukavardaid, kirjut paela, ussirohtu, lagritsa juurt, silmakivi, kampust või midagi muud nipet-näpet mis tal oli ja mida just sooviti. Kõiki viimaseid on nad müünud ka raha eest. Harjuskid on liikunud peamiselt talvel. Kui harjuskid tulnud tallu, ja eriti kui nad öömajale jäänud, siis olnud kõik kohad "hirmsat venelase haisu" täis. | ||||
| 4. Siin on liikunud ja liiguvad veel praegugi näruotsjad. Vanasti on näruotsjad pääle kausside kaubelnud veel kirju seebiga ja hiljem ning praegugi tökatiga. Näruotsjad tavaliselt on vahetanud ja vahetavad oma kaupa närude (riideräbalate) ja vanade kasukate vastu ning müüvad ka raha eest. Kaupa on tehtud alati kokkuleppel, kindlaid kombeid ega norme ei ole kujunenud. Vanasti on näruotsjad "linnupidajatelt" korjanud vahapuru, andes vastu kas kausse, seepi või tökatit. Näruotsateks on olnud peamiselt petserlased (venelased ja setud. "Kis neid teadis kummas ta just olli - ühed helde Mari pojad ollid nad puha" ütlevad vana inimesed, kui küsid neilt, mis rahvusest näruotsjad olid.) ja üksikud eestlased. | ||||
| 5. Sibulavenelastelt on vanasti vahetatud rukiste vastu sibulaid - mõõt mõõdu vastu. Mõned, kes ise veel sibulaid kasvatama ei ole hakanud, vahetavad või ostavad neid praegugi rändavailt sibulakaupmeestelt. Rukistega vahetades nõuavad sibula kaupmehed nüüd kaks mõõtu rukkeid ühe mõõdu sibulate eest. Mis mõõtu vahetamise puhul tarvitata, see ei ole tähtis; harilikult rippub sibulavenelasel mõõtmise tarvis vankri taga laastudest korv. Sibulakaupmehed müüvad harilikult ka sigureid. Viimastega vahetuskaupa ei ole tehtud. | ||||
| 6. Laatadel on vahetatud ja vahetatakse mustlastega vanu hobuseid - kas tutt tuti vastu või raha pääle andes, sellele kumbal oli parem hobune. Kassipoja eest on vanasti antud suur nõõl, et kass oleks hästi terane. | ||||
| 7. Rändkaubajuut on liikunud ena- masti hobusega ja on müünud enda kaupu raha eest. Järgnev katkend ühest vanemast simmannilaulust jutustab millega juudid kauplesid: | ||||
| 28 | Üks aga ütles - osta mütsi, | |||
| 29 | teine - mul on valget pitsi. | |||
| 30 | Üks aga kauples toopa, lehtrid; | |||
| 31 | teine jälle lampa, lühtrid. | |||
| 32 | Osta, osta, hind on paras, | |||
| 33 | juut ei ole raha varas! | |||
| (Katkend kirjutatud Salme Peedilt 1937) | ||||
| Pääle laulus loeteltud kaupade on igal juudil olnud müüa veel rohtu (ravimeid). | ||||
| Teatakse, et juudid käsitöölised on lõiganud käsitsi sindleid ja löönud neist katuseid, kuid valla taludes vist mitte üheski vanasti muud katust ei ole olnud, kui ainult õlekatused. Mõisa hoonetel olevat vanas- ti mõnel olnud juudi sindlitest katused. Uue-Võidus rändavaid juute, rätseppi ja kingseppi, ei ole liikunud, kuid teatakse, et Tarvastu kandis on neid liikunud. | ||||
| 8. Arvatakse, et rändkaupmehed - harjuskid ja juudid - on välja tõrjunud rahva suurem haridus ja paremad liiklemisvõimalused. | ||||
| Nende vastuste kirjutamiseks olen andmeid pärinud ja saanud järgmistelt isikutelt: Mari Keerig, Hans Keerig, Salme Peet, Tõnis Peet, Anna Mikk, Karl Holland, Ann Holland ja Kadri Metsamärt. | ||||
|
1
Eesti kubermangu | ||||