era218106970292
PärnumaaSaarde
Sõggel, J. P. (Jaak)
0

Metadata

COL: J. P. Sõggel
ID: ERA II 181, 697/701 (292)
INF_NIMI: Kadri Annusson
LOC: Saarde khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1937/8

Märdipäev.

Mardipäeva peeti juba vanal ajal 10. novembril. Selleks päevaks tehti juba aegsaste valmi suur hulk märdikaraskid, keedeti liha, sest selleks oli mõni oina või lamba talleke ära tapetud. Mõnes talus oli ka märdiõlut tehtud, seda kõik selleks, kui märdid tulevad, et siis anda oleks, sest kuida sa märdi suud tühjaks saad jätta, märt on ju see, kes kaitseb vilja, põldu ja maad.
Oodati ju õhtul - päev varem - märti tulevad ja märt tuligi. Esialgu kuuldud ukse taga kobinad, jalgadega kompsimisi, selle järel mitmed köhatamised ja korraga algab laul. Mõned laulavad pisi peenikese häälega, teised lasevad jämedat häält nagu "hundi joru", kuna kolmandad teevad kõiksugu loomade ja lindude hääli. Isegi nuttu ja ulumisi on kuulda. Lauldakse:
    6  Märti tullu kaugelt maalta, Märti,
    7  Läbi soo sipa, sopa, Märti
    8  Läbi laane lipa, lapa, Märti
    9  Märdil küüned külmeteve, Märti
    10  Jala-varbad valuteve; Märti
    11  Märdil tila titi otsas, Märti
    12  Lumehärma änna otsas, Märti.
Peremees või perenaene teeb ukse lahti ja kutsub märdi sisse. Kõige ees tuleb märdiisa, viletsas riides, kott seljas, kepp käes; tema järel tuleb ema, temal on ka kott seljas; nende järel tulevad lapsed, kõik on näruselt riietud. Kas isa, või ema hakkavad kõnelema:
    15  Pai peremeheke,
    16  Pai perenaeseke,
    17  Kui on luba tuppa tulla
    18  Alla räästaste astuda?
    19  Kui ei ole luba tuppa tulla,
    20  Alla räästaste astuda?
    21  Siis too piirgu parre päälta,
    22  Alulõmmu ahju päälta,
    23  Tuli peab toas olema
    24  Pane või parred põlema.
    25  Märt ei ole tullu mängu pärast,
    26  Märt tuleb väikse asja pärast.
    27  Märt ei ole tullu sööma pärast
    28  Märt tuleb petma perenaesta
    29  Märt ei ole tullu õlle pärast
pag. 700
    31  Ega sooja supi pärtast.
    32  Märt tõi tuppa vilja õnne,
    33  Kammerisse karjaõnne.
    34  Märt ei taha, märt ei võta,
    35  Märdil kätt siis peksetesse,
    36  Ullupööra utetesse.
    37  Märt on rahul kui antanesse,
    38  Kahel käel kantanesse.
Niikaua kui märdiisa ja -ema peremehe ja perenaese juures räägivad ja õnne soovivad, hüppavad ja tantsivad märdilapsed1
(märdisandid)
tuba mööda ühtesoodu vahetpidamata edasi.
Nüüd toodakse märdile karaskid, liha, õlut, kui pererahvas on helded inimesed, annab peremees siis ka pisut "näpuvalged" napsi ra- haks. On sandid hästi ja rikkalikult saanud, lähavad nad tänades ja õnnistates minema; aga kui mõned ihned on väha annud, ehk ka päris ilma jätnud, siis alles saavad nad märdi käest vanduda ja sõimata. Tagant värava hüütud veel:
    43  Karu sul kaara situgu,
    44  Odrad ojja uppugu,
    45  Rukid rahe rabagu.
    46  Sant ei tahtnud saia-leiba,
    47  Andan sandil mis sandi kohus.

1 (märdisandid)

Contains poems