era218300430001
Virumaa — Jõhvi
Mets, Endel
1938
Eesti muistsed pulmad 100. a. tagasi. |
||||
|
No kui ennevanast keegi tahi hakkada naist võttama, siis isa ja ema läksivad enne kuulama. Kuulamas käidi ninda kesknädalite. Kuulajad võtsid kaasa pudeli peent viina ja ninda siis läksivad. Kui nüüd pruut sene pudeli vasta võttas, siis õli teada, et pruut ikke on nõus tulema. No need peikme isa ja ema, kes kuulama läksivad, need hakkasivad siis ninda ääri veeri mööda juttu tegema, et kas piima tulemata lehma on müie ja ilmast ja viljasaagist ja muust ja viimast siis mendi kosjajuttude päälä. Sääl küll kindla kaupa ei tehtud, aga no eks pruudist nähti juba vällä kas õli nõus vai ei õld. Kui hakkasivad menema, siis ukse juures õli kõikidel kuulajatel üäldä, et ärä siis kulla pruudikene meie poiga kurva meelega tagasi saada, kui tuleb kõsse. Nädälä pera siis peikmes läks ise mõõgaisaga (isamehega) pruuti nägäma ja võttas pruudile kingi ka, kas põlle vai rätiku vai muud midagi mis keegi tahi. Peamiselt aga kingiti põll ja rätik. No siis kui pruut õli nõus tulema, siis tegivad sene pulmapäivä kindlast ja pulma hommiku siis läks peikmes kõige oma omastega, ja sugulastega ja peikme kutsutud pulmalistega pruudi kodu. Ninda kui peikmes oma saatjatega pruudi kodu sai, ninda jäiväd kõik ukse juure sõisama ja hakkasivad laulama. Laulu õlen unestand vällä, aga esimised sõnad õlivad, et: "Tere, tere pruudikene." Laulasivad siis ühä salmi ja nüüd hakkas pruut oma pulmalistega, omastega ja sugulastega vasta laulama. Laulasivad need ka ühä salmi ja nüüd hakkas peikmes tõist salmi laulama. Nüüd õli peikmel 2 salmi laulatud ja pruudil üks ja nüüd mõõgaisa ütäl, et peikme võit. Pruut aga ei tahand võitu peikmele jättäda ja kui nüüd pruut laulas 2 salmi, siis üäldi jällä, et nüüd on pruudi võit. Nindamoodi laulati mõnelpual kaua aiga, aga mõnelpual laulas kumbki pool vade ühä salmi. Nüüd hakkas saaja rong liikuma keriku puale. Pruut läks oma vennaga ja kui venda ei õld, siis kellegi meessoost sugulasega. Peikmes pruudiga ei mend, vade peikmes läks mõõgaisaga. Käidi siis õpetaja juures vällä ja hakkati tagasi tulema. Kui tagasi tulivad, pidi peikmes hoolega pruuti vahtima. Tihti tehti ninda, et kui küläst läbi mendi, siis pruut vennaga kihutasivad tõiste ette ja kihutasivad külä sisse kuhugi pagu. Hobune tõmmati riiala ja pruut läks vennaga külä tuppa. Tihtipäälä ei pand peikmes seda tähälägi senest, et neid hobusi õli juba pali. Alles kui peikmes sai kodu, leidas, et pruuti ei õlegi1 Seda pruudi külasse peitmist nimetati pruudi varguseks . Nüüd läks peikmes pulmarahvaga pruuti õtsima ja mõnikõrd otsiti terve külä läbi enne kui leiti pruut vennaga üläs. Kui nüüd pruut tuli kodu, siis kõik pulma tüdrukud tegivad enestest ringi ja pruut pandi laulatamise tanu pias ringi keskele ja silmad siuti kinni ja pruut hakkas ringi keskel laulama: |
||||
| 4 | Me pruudipärga punume, | |||
| 5 | Seks toome kokku lilli, | |||
| 6 | Sull' palju õnne soovime, | |||
| 7 | Ja pulma kena pilli. | |||
| 8 | :,: Ilus haljas, ilus haljas, | |||
| 9 | Ilus haljas pruudi pärg. :,: | |||
| (Kordub) | ||||
| 11 | Mu aias ammu kasvasid, | |||
| 12 | Küll mirdid mitmesugu: | |||
| 13 | Sa peiu, siiski viibisid, | |||
| 14 | Ei pidanud neist lugu! | |||
| 15 | Ilus haljas, ilus haljas. | |||
| 16 | Pruut ketras seitsme aastaga | |||
| 17 | Kuldlõngad siidipehmed, | |||
| 18 | Ka haljaid pärgi punus ta | |||
| 19 | Ja kudus kaunid ehted. | |||
| pag. 48 | ||||
| 21 | Ilus haljas, ilus haljas. | |||
| 22 | Kui seitsme aasta järele | |||
| 23 | Nüüd tuli kena peiu, | |||
| 24 | Sai tanu alla pruudike, | |||
| 25 | Kuid pärja pärib neiu. | |||
| 26 | Ilus haljas, ilus haljas. | |||
| Sai tanu alla pruudike, kuid pärja pärib neiu. Neie sõnade ütlämise (laulmise) ajal pani pruut pärja (krantsi) ühälä neitsile pähä ükskõik kenele juhtus. See kes krantsi sai, senel ei õld siis enamb vaja õstada, kui vaja õli mehele menna. Pruudile siuti rätik silmide ette omaste pualt ja ikke nindat pruut natuke nägi kaha. Siis pruut andas krantsi ikke ühälä omasele, kel seda kõige kiiremast vaja õli. Pimedast piast kes tiab kene pähä õles pärjä pand. Nüüd õli laud juba kaetud ja pulmalised läksivad süämä. Pulma toit õli tangupuder, kapsasupp, kartulid ja vorstid. Putru keideti suure paaga ja pada kergitati õue jahtuma, külapoisid ja pulmalised aga läksivad kõik õue ja ümbär paa ja hakkasivad pihudega putru suhu pätsima. Kõik tahivad putru saada, aga paa ümbär kõik ei sündind ja läksivad ninda nalja pera riidu ja siis hakkas õues kole madin ja rüsälämine. Muist inimisi riidlesivad, muist aga mutku seivad, nindat mõned saivad kõhud täis, aga mõned ei saand nuusutatagi. Kui süämä hakkati, siis igaüks võttas vorsti küljäst pulga ja senega siis süädi. Kahvli siis veel ei õld. Suured puu lusikad miiga suppi lorpsiti ja viina ja õlut tuadi laiale kadakase kibuga. (kappaga) ja see kibu käis ringi ja igaüks servast rüüpäs. Kui süänd ja juand saivad, siis hakkas tanutamine. Lauale tuadi taldrik ja taldrikul õli 3 tanu. | ||||
| Leenu Mõik. 63a. vana. Sünd.: Mäetagusel. Praegune eluk. Kohtla-Järvel. Ainestik kuuldud isalt. | ||||
|
*1 Proosatekst jätkub. 1 Seda pruudi külasse peitmist nimetati pruudi varguseks | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| EÜS IV 1065/7 (5) | 39 % |
|
| E 79354/8 | 39 % |
|
| ERA II 41, 434 (13) | 38 % |
|
| ERA II 94, 324/5 (141) | 36 % |
|
| E 83589/90 | 33 % |
|
| ERA II 177, 566/73 (60) | 29 % |
|
| E 78097/103 | 28 % |
|
| E 78976/8 | 26 % |
|
| E 78930/8 | 18 % |
|
| E 85224/9 | 17 % |
|
| E 82722/3 (1933) | 16 % |
|
| E 79078/80 (3) | 15 % |
|
| E 78055/8 | 14 % |
|
| E 80225/30 (2) | 13 % |
|
| ERA II 88, 101/2 (6) | 10 % |
|