| |
Õits ja õitsikombed.
|
|
| |
Õitsilkäimine oli kohapääl veel kombeks 60-70 aastat tagasi. Õitsilkäimine jäi ära umbes 50 aastat tagasi, ja just sellepärast, et mõis ei lasknud omas metsas õitsil käia. Talumehed hakkasid metsi põllu alla tegema, sellepärast polnud enam suuri metsi, kuhu hobuseid ajada. Õitsil käidi raiesmikkudel, võsumaadel. Õitsil käisid vahel koos 2-3 talu, külaviisi õitsil ei käidud. |
|
| |
|
|
| |
Õitsil käidi kõige rohkem kevadel, põllutegemise ajal. Kui hobustel oli kange töö, siis käidi õitsis, näit.: sõnnikuveo ajal jne. Samuti käidi õitsis pühade ajal ning laup. ja pühapäeviti. Mingisugust tähtpäeva õitsilkäimise alguse ehk lõpu tähistamiseks ei olnud. Kui algas heinaaeg, siis ei käidud enam õitsil. |
|
| |
|
|
| |
Õitsil käisid kõik: tüdrukud, poisid ja vanemad mehed. Mehed ja poisid käisid sellepärast tüdrukutega kaasas, et tüdrukud ei julgenud üksi olla, sest et oli palju hunte. Tuli teha maha, mehed heitsid magama ja naised karjatasid hobuseid ja tegid suurt tuld. Erilist õitsikarjust või hobustevahti ei olnud. Igast talust oli poiss ja tüdruk, suuremast talust veel kumbagi kaks, kel rohkem hobuseid oli. Mehed magasid sellepärast, et nendel oli päeval põld teha, adra taga käia. Künti kütiseid ja sõõrusid. |
|
| |
|
|
| |
pag. 601 Mingisugust kogunemist ei olnud, iga talu viis iseseisvalt omad hobused õitsiplatsile. Õitsiplatsile sõideti hobuste seljas ratsutades. Ratsutasid mehed, kuna naised jala taga eht kõrval käisid. |
|
| |
|
|
| |
Hobused pandi kammitsasse. Nad olid päevatööst väsinud ja sellepärast ei tikkunudki kuhugi minema. |
|
| |
|
|
| |
Naised olid üleval, kuna mehed /s.t. sulased/ magasid. |
|
| |
|
|
| |
Kui hunt hobuste juurde tuli, ajasid tüdrukud mehed üles. Nad võtsid tulelt tuletukid, hakkasid nendega pilduma ja nii lasksid hundid hobuste juurest jalga. Ka hüüdsid õitselised hundikarjale: tõhuju, tõhuju, ja hundid kartes seda lärmi, kadusid kohe metsa. Muud peletamise viisi ei ole koha pääl tuntud. |
|
| |
|
|
| |
pag. 602 Mingisugust õitsivanemat ei ole kunagi valitud. Samuti ametmehi. Õhtul õitsilised läksid ja hommikul tulid koju. |
|
| |
|
|
| |
Mingisugust õitsikohut ei ole tuntud, sest süütegusid ei olnud või ei tulnud üldse ette. |
|
| |
|
|
| |
Pääkomme õitsil käies oli just tuletegemine, st. õitsituli. Põletati kõike mida aga kätte saadi metsa alt, enamaste aga vana rämpsu. Naised hoolitsesid tule eest ja kogusid põletismaterjali, sest mehed magasid. Normi mingisugust ei olnud. Tehti lihtsalt tuld - materjali otsisid naised metsa alt. |
|
| |
|
|
| |
Äripäeva õhtuti aega naljade ega muude asjadega ei viidetud, sest mehed olid väsinud ja tahtsid magada. Naised pidid aga vagusi olema. |
|
| |
|
|
| |
pag. 603 Laule lauldi laupäeva ja pühapäeva õhtuti. Laulsid mehed ja naised kõik koos. Kirjutan üles laulu, mida õitsil lauldi. Kõlab nii: |
|
| |
|
|
| |
1.)
|
|
|
|
27 |
Kui mõisa mõtsan raime puid,
|
|
|
|
28 |
es tiiä vana Kitse Rein.
|
|
| |
2.)
|
|
|
|
30 |
Kui Pühajärven olli sõda
|
|
|
|
31 |
oma silmä näivä seda.
|
|
|
|
32 |
Inemisi hirmsast pesti
|
|
|
|
33 |
ja imä nahka maha kisti.
|
|
|
|
34 |
Ega miis sai viissada,
|
|
|
|
35 |
Kaga Rein oll kaema länno,
|
|
|
|
36 |
tuu sai katssada.
|
|
| |
Nr. 2 on "Pühajärve sõjalaul". Muuseas olgu märgitud, et jutustaja isa sai Pühajärve sõjas 500 vitsalööki. Mängo õitsil ei mängitud, ainult lauldi. Nalju ette tulnud, või ei mäletate. Need õitsilised, kes hommikul väga unised olid ega üles ei tahtnud tõusta, neile pandi tuletukid jalataldade alla. |
|
| |
|
|
| |
Pidulikumaid olenguid õitsiplatsil ei korraldatud - ei esinend jutustaja kodukohas Pühajärve vallas, Tartumaal. Pühade ajal päeval õitsil ei oldud. |
|
| |
|
|
| |
Õitsil olles tüdrukud ei maganud, vaid tegid tuld ja valvasid hunte. Magasid ainult mehed. |
|
| |
|
|
| |
Magamisasemed olid samas, kus oli tuli ja hobused. Pandi pää kännu juure ahk mätta või kivi pääle, selg vastu tuld, et see soe oleks ja magati looduslikul asemel. Kuub oli seljas ehk võeti omale pääle. Magamiskotte ei kasutatud. Puuoksi mõni murdis omale alla, et oleks pehmem natuke magada. Tekke, padju ja teisi sarnaseid asju kodunt kunagi ligi ei võetud. Magamisasemete tegemise eest hoolitses iga mees ise, samuti tõi iga mees, kes soovis omale oksad ise alla. |
|
| |
|
|
| |
Juhtus ka seda, et poiss ja tüdruk metsa läksid. Eriti suurt lärmi sellepärast ei tehtud, ainult nalja heideti ohtrasti nende üle. Kuna õitsikohut ei tuntud, siis ei saadud neile ka kohtulikke karistusi määrata. |
|
| |
|
|
| |
Õitsilised vargil ei käinud. |
|
| |
|
|
| |
Hommikul mindi kodu, igaüks omas suunas. Äratasid naised, sest mehed puhkasid. Naised kodus magada ei saanud, sest nad põletasid kodus sõõrdu. |
|
| |
|
|
| |
Vihma vastu oli tehtud mõni putka kuusekoortest, kutsuti kuusekosk. |
|
| |
|
|
| |
Märkus: need andmed on andnud Villem Roorberg, kes elas Tartumaal Pühajärve vallas ja on ise õitsil käinud, nii et ei ole teistelt kuuldud. Andmed siintoodud vastustes käivad samuti Pühajärve valla kohte.
|
|
|
| |
|