| |
Pulma kombed 1880-dast 1886. aasta ümbruses. Tiina Allas jutusas kuidas tema on noores põlves pulmas käind, praegu ta on vanuse poolest 80 ligidal. Ta on mitmes pulmas olnud pruuttüdrukuks, pruuttüdruku kord olnd pruudi eest oolt kanda, pruut ja peigmees esimise pulma õhtu magama pandud, pidand pruuttüdruk oma hoole alla võtma pruudi riided hoida, kui oli pruut tüdruk hooletu, varastud pruudi riided ära. Teise hommiku ei olnd pruudil midagi selga panna, ükskord ta olnd hädas ühes pulmas tema olnd pruuttüdruk, lukuga maja ei olnd, pruudid läind magama temal pruudiriietel kusagil kohta, öö otsa valvand tema pruudiriidid, vägisi tahetud käest ära varasta. Pulmi oli peetud 6 päeva 4 ehk 3 päeva kõige vähem. Pulma esimiseks söögiks olnud värked peakapsad, eit ütles, noored tüdrukud olnud kimpus söögiga, pikad kapsalehed palavad, kas mõned põletand suu, ei julgendki süia. Viimane pulmasöök olnd jahuklimbid, siis olnd täeda et igaüks pidand kodu minema, see söök tähendand pulma lõppu. Eit jutustas, et pruuttüdrukul olnd hommikul pruut riide panna, pruudil ja peigmihel pesuvesi tuua, pruudi voodi üles teha, siis oli söödud, siis peale söögi kõik pulmalised läind välja naabrikülase ehk ka omas külas kusagil perese, senna oli siis ennem aru antud, et pulmalised tulevad, pillimees ja lipumees käinud teiste ees, meestel kirjud puust õllekannud õllega käes ja naistel saia- või sepikakannikad rätiku sees selsis mihed jägand vastutulijatel õlut naised sepikad seda jagamist olen ise noores põlves ka näinud. Nüüd tansind ja rallind kõik pulmarahvas tükk aega külas, siis tulnd pruut ja peigmees ja pruuttüdruk ja peiupoiss kodu, need läind kambri, uks kinni või lukku, siis varsi kui pruudid olid kodu tulnud, tulnd ka teised pulmalised, aga neid ei lastud kuidagi õue, mõned vanad, kes kodu jäend, need teind teistel vallid ette, kui siis ükskord olid sisse saand, siis olnud kõik pruudikambri ukse taga, naised ja tüdrukud pidand laulma pruudi kambrist välja |
|
| |
|
|
| |
pruudikambri laul |
|
| |
|
|
|
|
5 |
Hakime taane tulema
|
|
|
|
6 |
Üht sülla maad ka marsima
|
|
|
|
7 |
Siis tuli meil vastu valesõnum
|
|
|
|
8 |
Kaudu käisid keelekandjad
|
|
|
|
9 |
Siia me sisse tulime
|
|
|
|
10 |
Siin olid sillad sibulast
|
|
|
|
11 |
Pooled sillad porgandist
|
|
|
|
12 |
Õunapuust olid õueajad
|
|
|
|
13 |
Kadakatest kaadevärk
|
|
|
|
14 |
Tere nüüd koda kolme nurka
|
|
|
|
15 |
Tere nüüd tuba nelja nurka
|
|
|
|
16 |
Tere nüüd taldrek takerpuista
|
|
|
|
17 |
Tere nüüd vaage vaherpuista
|
|
|
|
18 |
Tere nüüd kippu kirju kappa
|
|
| |
pag. 449
|
|
|
|
20 |
Kus sees magust õllehappa
|
|
|
|
21 |
Meil on aga ühte vaja
|
|
|
|
22 |
Ühte vaja kahte vaja
|
|
|
|
23 |
Kogunisti kolme vaja
|
|
|
|
24 |
Nime pärast nelja vaja
|
|
|
|
25 |
Kus te see neiu panite
|
|
|
|
26 |
Mis te eile meitelt tõite
|
|
|
|
27 |
Meitelt tõite tääne saite
|
|
|
|
28 |
Näitke tema nägu meile
|
|
|
|
29 |
Ehk ta selle söömaga
|
|
|
|
30 |
Mis ta eile meitel sõi
|
|
|
|
31 |
Ehk ta selle joomaga
|
|
|
|
32 |
Mis ta eile meitel jõi
|
|
|
|
33 |
Ehk ta nende ehetega
|
|
|
|
34 |
Mis ta eile meitel ehtis
|
|
|
|
35 |
Ehk ta saunas saue söömas
|
|
|
|
36 |
Laudul lehti ladumas
|
|
|
|
37 |
Tee uks lahti vennikene
|
|
|
|
38 |
Kui ei tee ei palugi
|
|
|
|
39 |
Ehk mina kargan katusele
|
|
| |
pag. 450
|
|
|
|
41 |
Arutan see harjakorra
|
|
|
|
42 |
Murran katki murispuud
|
|
|
|
43 |
Lasen aga sisse lagipuud
|
|
|
|
44 |
Vinnin vihud vita-vata
|
|
|
|
45 |
Laun latid lita-lata
|
|
|
|
46 |
Sisse ma pean siiski saama
|
|
|
|
47 |
Tee uks lahti vennikene
|
|
|
|
48 |
Kui sa ei tee ma ei palugi
|
|
|
|
49 |
Lõhun puruks ukselauad
|
|
|
|
50 |
Sisse ma pean siiski saama
|
|
|
|
51 |
Mul on kodu viis aga venda
|
|
|
|
52 |
Kes teeb uue uksukese
|
|
|
|
53 |
Põdraluist teeb põõnad pääle
|
|
|
|
54 |
Sikusarvest sagarad
|
|
| |
(nüid tehakse kambri uks lahti) |
|
| |
|
|
| |
(lauldakse veel) |
|
| |
|
|
|
|
59 |
Ma astuksin kui tohiksin
|
|
|
|
60 |
Ehk teil urgid uste all
|
|
|
|
61 |
Kaju teil kambri läeve all
|
|
| |
(peiupoiss või pruudi vend laulab vastu) |
|
| |
|
|
|
|
64 |
uks teil uue kuue all
|
|
|
|
65 |
allikas teil hänna all
|
|
|
|
66 |
Kaju teil kahe jala vahel.
|
|
| |
Nüüd on hakand see kange viina joomine, peiupoiss on kalland viina, pruuttüdruk võtnud vastu kingitusi, andid ja raha, pruut jagand peigmihe perele andid, sukki ja kindaid, kujutud villased sukapaelad, millega sukad üles seuti, sel ajal ei tuntud sukaoidjad. Kui naistel praegu niisama ka kirjud kerevööd olid vanal ajal veimevakas, neid andid oli pruudi viina juumise aega jägatud, rikkad tüdrukud olid siis ka andid jägand, kui neid esimiseks peigmihe koduse toodud, siis pandud härja sarve sukad kindad ja hobuse kaela, kui pruut viidud loomi vaatma. Nüüd kui oli lõpetud viina joomine, nüüd tulnd söömine, vanal ajal olnd ikka rehetuas söögilaud. Nüüd viidud pruut ja peigmees laua taa, siis selle järge teised pulmalised, aga nüüd juhtund pruutpaar parde kohta ja kui olnd pruuttüdruk ooletu, ei ole kenasti järele vaatnud, laskend parsilt karune peig pruudi ja peigmihe vahele, võtnud pruudi ära, siis olnd igavest müra, et pruudi karuse peiu käest kätte saad. Pruuttüdruku kord olnd enne kõik laua ümbrus ilusti järele vaata, kui pruudid sööma läind ja pruudi ja peigmihe ette pandi kaks küinalt põlema (seda mina olen ka oma ea sees näind oma mihe venna pulmas) (sääl pruudi küinal sai ennem otsa, suri ka ennem, mees elab praegu alles), teine pandi pruudi, teine peigmihe jäuks, kumma küinal ennem ära põles, see pidand ennem ära surema. Kui on pulma perega mindud, siis on viidud kas keha õlut ehk paar külimittu magesi, terved leivad, sepikakakud, terve tapet oinas, meie naabrikülas keegi on viind elus oina, pannud kopsti oina laua peale elusalt. Pulma söögilaua koristajad või puhastajad eided või kokad tiivasega pühitud lauda sõela sisse leivatükid ja kondid ja eided ise laulnud: |
|
| |
|
|
|
|
69 |
aittimal aittimal, andke raha,
|
|
|
|
70 |
ma tahan uue supi teha,
|
|
|
|
71 |
ega ma ei taha muidu raha
|
|
|
|
72 |
ma tahan oma vaevaraha,
|
|
| |
siis mihed pand jälle mõne kopika ehk kondi, eit lastud sõelaga laua juurest ära minna, laud olnd puhas jälle, üks pand kopika või kondi laua peal, niiviisi mihed jändand vanade eitedega hulk aega, see raha, mis lauapühkijad said, see jägatud kokkadele. (See on Tiina Allase jutustus meie ümruskonna vanadest pulmakombetest.) Minul pulmi ei ole olnud, minu kohta võib ütelda: ka need vaesed lähvad paari, neil pole õiged hapud taari, ainult laulatuse juures oli kaks tunnistajad, minul oli juba pruutleier peas, vanal ajal olnd kodukujut rätik peas, kodukujut punaseriibulised kuued või seelikud, matuse laulatuse ajal olnd siniseriibulised seelikud. Minu laulatuseriided olid küll omakujutud kodused õhuksed, enam juba uuema aja riie, pulmas mina palju ei ole käind (kes vaest vaderiks kutsub ehk puujalga pulmale,) mäletan ühed lapsepõlve pulmad, olin kuue- ehk seitsmeaastane 1886. ehk 87. aastal, sääl mäletan mõnda vanad vigurid: pulmalised käisid väljas, kui kodu tulid, siis sai magust sooja õlut ja siis oldi pruudikamri ukse taga, ühel naisel oli soja õlle kipp käes ja lauldi, mina olin oma emaga üsna ukse ligidal, mäletan seda laulusõna "kaju teil kambri läeve all", oma lapserumaluses mõtlesin, et kaju pidi tõest olema kamri ukse all. Kui uks lahti tehti, vaatsin kohe, kas on näha kaevu, et äkitselt kukun sisse, sellepärast jäi see ka meele. Sääl nägin laua peal kaks taldrekud, teise peal oli valge saia tükid ja komvekid ja teise peal oli veikesed viinaklaasid, mihed ja naised võtsid ühe klaasi ja panid raha, iga napsi aega pandi raha, minu ema võttis ka viina ühe napsi ja mulle andis natuke valge saia ja pruudi vend kõputas kepiga laua pihta ja hüüdis: austage pruuti, austage pruudi kinga, jälle oli mul üks rumal mõte ja püidsin laua alla vaadata, mis kingad ometi pruudil on, ju need ikka ilusad, et neid peab austama, minul olid ju vanad paigatud kingad jalas, sest olin ju kehva laps. Veel mäeletan, kuidas üüse poisid tegid rehepeksumasina: kaks pikka pinki pandi kõrvuti ja kaks poissi panid seljad vastamisi ja püsti pinkide peale, pingid pandi nii laiali, kui jalad andsid ja suur lai tekk pandi üle pea, nii oli massin valmis. Nüüd üks hakkas saski läbi ajama nende kahe jalge vahelt läbi. Tuast läks uks rehale, pinkide otsad olid rehalse ukse vahel, niisiis sased jooksid rehale. Vahest vissati ka painandiga tuhka, see tegi hirmus tolmu. Äkitselt hüiti: nüüd hakkame inimesi värkeks tegema. Siis hakati tüdrukid läbi ajama, mina just magasin emaga põhkus, tüdrukute kirgumine äratas mind üles, tuldi ka minu emad viima läbi masina aeda, oh küll mul oli hirm: nüüd tapavad ema. Sain sülega ema ümbert kinni ja karjusin nii kärmest, kui mul vähegi häält oli, jäeti ka ema rahule, ööldi: las jäeb, tüdruk kurat kisendab. (Lapsepõlve aegu seisab palju meeles, aga nüüd unustan hirmsast.) Sel ajal peeti veel pikki pulmi, kolm-neli, isegi kuus päeva peeti pulmi, nüüd ei peeti enam kui ühe päeva, teine päev on lõpp. Nii palju on minu teadmine vanadest pulmakombetest. |
|
| |
|
|
|
| |
|